munakesed=)

No tere Muskad!

Siin on teile kaua oodatud blogipostitus! mina kirjutan elust ja Kaarel seekord üllatuseks... ei ole kirjutamise soone peal. =)

Pole kaua aega kirjutanud, sest pole väga midagi kirjutada olnud ja ausalt öeldes pole väga tuju ka olnud. Mis sa ikka kirjutad, kui elu väga lill pole. Jõudsime Adelade'i nädal aega tagasi ja mina olen hoolega tööd otsinud, mis ON päris stressirohke. Aga selle nädala jooksul oleme saanud elukoha- üürime ilusas majas ühte tuba ja väga võimalik, et mina olen töö leidnud ja oleme üle elanud voodilutikad. Just, lugesite õigesti.

Meie tuba

Me ööbisime ühes backpackersis ja siis seal üks tüdruk oli hästi punniline. Ja siis järgmine päev teine. Ja siis mõnepäeva pärast ka mina. Seal olid voodilutikad- inglise keeles bedbugs. Võite googeldada, millised need hammustused on- jubedad- aga õnneks mul hakkavad juba ära kaduma. Meeletult sügelesid. Sääsehammustused on nagu nali nende kõrval. Ja ainuüksi jalgade peal oli mul üle 85 hammustuse. Minul oli küll alguses kahju, sest tundus, nagu ainult mina sain hammustada, ja siis ma Kaarlile kohe ütlesin, et ebaaus on! Ja "kahju, et sinul pole neid..." ja siis Kaarel oli nagu, et "ära räägi!" ja nüüd paar päeva hiljem on temal ka hammustused ja muidugi olen mina süüdi  :(  Aga kõige vastikum selle juures on ikka see, et kas me nad endaga kaasa võtsime? Mina järeldasin, et kuna minul pole uusi hamustusi juurde tulnud ja nende ilmnemise aeg võib olla kuni 12 päeva, siis vast me  ei võtnud ja Kaarlil lihtsalt lõid hiljem välja. Igatahes on nad õudsed! Ja issi- see saunaskäimise karistus, mis sul kunagi Setumaal oli- ma olen sada korda kindel, et seda tegid voodilutikad! =) Öösiti siiani üks või teine äkitselt kargab püsti ja käseb teisel tuld panna, et keegi oli voodis... :D

Köök

KODU: on meil mõnna. Selline Arkaadia stiilis. Klaarikas ja hele. Pildi pealt on nagu selline kaasaegne ja ajakirjast aga lähedalt on kõik nagu mängu! Tolmuimejast mööblini. Kuidagi eblakas, õhuke ja kogu aeg on hirm et läheb katki :D Aga see on sellise 15-20 mintsa kaugusel kesklinnast, mis on selline mai tea... mitte lähedal, aga saaks ka veel kaugemal olla. Ja selles suhtes on äge, et tõesti on tore. Meil on aias viigipuu ja viinamarjapuu- nii, et praegugi võiksin minna ja süüa viigimarju ja viinamarju aiast. Ja mitte nagu nutuga pooleks, et tegelt on poolmädad ja toored, aga tõesti on küpsed ja ilusad!=)

TÖÖ: Mina olen ühe töökoha ära ütelnud, kus ma oleks saanud päevas 4 tundi tööle ja tagasi minna. Olen käinud ühes magustoidukohvikus, ja saaksin seal väga väikse kohaga olla, ja proovikal ühes Itaalia restos, mis on selline kreisi...

Maja 

70 lauda ja kui proovikas oli, oli puupüsti täis. Neiud lihtsalt jooksid. Mina olin seal ka nii, et visati lihtsalt vette, et vaata ise kuidas hakkama saad. Ja muidugi ei puudunud mahlasest töökollektiivist ülemus (seda tüüpi, kellest mitte midagi aru ei saa- kas ta on vihane, rõõmus, kuri, lahke?)
 ja töötajad ...kes on robotid, töötajad, kes on masinad ja töötajad, kes teavad kõike, ja töötajad, kes on õnneks aeglasemad ja lahked ja ütlevad et tore kohtuda sinuga. NO töövestlus oli lihtsalt õudne:D see boss on seal selline keskealine Itaalia mees. Selline mustade juustega ja  mustade silmadega ja äärmiselt nagu... karismaatiline? selline, et reaalselt MINUL ei olnud võimalik töövestlsed naeratada:D sest ta oli nii "raske" ja rääkis nii vähe ja oli nii jube ja tõsine mees! Aga ma proovikal nägin, et ta naeratas ühe korra. Jumal tänatud! Ja mulle pidi keegi seal nädala lõpus tagasi helistama, aga veel pole helsitanud. Loodan sinna tööle saada, sest siis ma käiksin vaid tunnikese tööle, ja tunnikese tagasi. Ja õnneks seal pole mitte klassikaline lauateenindus, vaid on selline, et letist ostetakse ära, ja siis on meeletu tsekimajandus, et tsekk kööki ja tsekk söögi peale ja no kõik kohad on tsekikesi täis.

SPORT- mina hakkasin kolm- 4 korda nädalas jooksma. Punkt :D

MUNADEPÜHAD- meil on täna munedepühad. Keetsime neli muna.

Pühade hommikusöök ehk
 olen hea perenaine

Üks kees puruks. Valgeid mune siin pole olemas. Seega keetsime endale kaunid pruunid munad, sest "meie peres ei värvita tehisvärvidega mune". Muidugi ei puudunud laualt ka puuviljad, vahukoor, ahjusoojad saiad ja munakesed! Värvilised munakesed- fooliumi sees. Tänu sellele, et ma nüüd suur inimene olen, sain poest osta täpselt nii palju munakesi, kui vajalikuks pidasin, ja ei pidanud kedagi lunima. Menüüs on helesinised valge sokolaadi munakesed ja kirjud sokolaadimunakesed- punased, kollased, rohelised, sinised.  ja suurem sokolaadimunake lilla fooliumi sees ja kinder surprise! =) Ja Kaarel tegi mulle täna hommikul veel easter-hunt'i. See on see, et otsid,  ja kuna meil on aed, siis see toimus aias. Ja kui hommikul vihma hakkas sadama, siis Kaarel ütles, et "oioi  mine õue kohe!" Ja siis vihma nii sadas, ja mina jooksin aias ringi ja siis Kaarel ütles, et "ma nägin siin pool vist midagi!" Mina kohe uskuma. ja oligi - munakeste rada, vihma sees! Läks puu alla, ja siis puutükikeste all (meil on aias muru asemel selline puutükikeste puru) oli pakike! Ja seal oli raamat- sellest, et kuidas õnnelikuks hakata... Ma loodan, et ma veel täitsa lootusetu pole:D  JA  temale tõid jänesed pleedi. Traktoritega pleedi. Aga mitte õue, vaid tooli peale ja talle tõid veel macaronesid- sellised värvilised maiustused. Talle need maitsevad. Aga mina muidugi rõkkasin. aga tema oli tagasihoidlikum ja jälle mul on tunne, kuidas mina ei oska kingitusi teha, ja tema teeb alati paremini... =) 

ÜLDISELT- see, et tööd veel kindlat pole, see teeb koduigatsuse suuremaks. Nüüd nagu tuleb vist see päris koduigatsus. Aga samas see on rõõmus, sest varsti näemegi ju. Nii natuke on jäänud.

ROPENDAMINE- Kaarel on väga ropendama hakanud ja koledasti rääkima.

puu tuleb peast välja

SÄÄSTUD: suht ümmargune null. Lihtsalt masendav. Ilmselt ei tohi sellest mõelda, ja tuleb seda raamatut lugeda, mis jänes tõi. Lihtsalt meeletult kallis on elu ja söök. Aga vast saab veel jala säästmise ukse vahele. Üldse käib üks meeletu jalgade ukse vahale saamine. Saaks vaid säästu ukse vahale, saaks vaid töö ukse vahele jne... Jõuan jälle selleni, et "Krissu jää vait" ja loe seda kollast raamatut, mis jänes tõi. Kõike on külluses. Isegi munakesi. 

TELEKAS: Meil on telekas. Ja see tähendab seda, et oleme tihti naelutatud teleka ette. Eriti minu arust Kaarel. Ja see teine, kes samal ajal näiteks arvutis on, kusjuures samaaegselt ka telekat vaadates, on zombi. See tähendab seda, raske on rääkida teisega, kui ise oled netis. Ei vasta, ja ei kuule ja ei näe. Ja siis teine on alati hädas tähelepanu võitmisega, sest teine on zombi. Ja siis muidugi tundub, et teisel on seal netis nii põnev, ja siis tahad rottida tema põnevust ja saada teada uusimaid uudiseid.  Aga siis teine ei taha anda! Mina näiteks tahan mõnda põnevust ainult endale hoida, sest niikuinii me teeme kõike koos. Ja siis on hea mingi sala-asi, mida ise tead...

munakesed=)

JONN: mina olen emotsionaalselt ilmselt natuke raskemini käsitletav praegu. Töö otsimine on segatud hirmu ja sellega, et kas ma ikka olen piisavad hea, ja kas ma ikka näen piisavalt vaeva jne...(Jälle raamatu lugemise koht ilmselt=)) Samal ajal  kui Kaarel ootab kuni töö temani tuleb. (Ilmselt tuligi, sest need kaks poissi, kes siia majja kohe sisse kolivad töötavad ühe silla ehituse peal- MIS ON KODU LÄHEDAL ja üks ütles, et ilmselt on tööd pakkuda) Ja siis me vahel elame üksteise peal välja ka kõike. Näiteks peale kolme nädalat autosõitu ja kõrvuti olemist autos ja nii edasi ja nii edasi.... siis me lihtsalt enne Adelaide'i jõudmist röökisime veidi. Sai hea=)

Aga ilusaid munadepühi teile ja kallistused!=)

Keedan praegu kisselli. Sama, mida emme pühade ajal keetis!
Emme igatsus on küll...

Reisukas

No tere Muskad!

Tegime keedumune

No nüüd  ausalt, et täitsa koduigatus on. Ilmselt on see kadedus kaa, et teil kevad tuleb, ja te olete nii vaprad olnud ja suutnud talve üle elada! Muidugi ilmselt seda Kaarli postitusest me jäämegi ootama. Praegu ta südame rahuga magab mul siin kõrval. Me ju eelmine laupäev alustasime oma trippi! Seeda oleme 5 ööd maganud enda kallis autos ja tänane  öö oli essa hostelis. Mina olen üldse praegu üleval, sest mul hakkas voodis magamisest selg täiega valutama :D

  

On jah peal. Ilmselt seetõttu, et nüüd oleme täitsa rändurid ju! Oleme siis sõitnud lõuna poole! Suurim muutus on see, et reaalselt palju külmem on ja rohelism. Siin on vaja pusa ja õhtul ka pikki pükse. Lehmad on kirjud ja söövad rohelistel karjamaadel. Lambad ei kaabi ja metsad on siin! Viige ennast nüüd oma kujutluses Karupoeg Puhhi juttudesse ja tuletage meelde, kuidas Puhh kinni jäi Jänku juurde. Ja nüüd tuletage meelde, milline oli see puu, mille sisse ta kinni jäi- selline suur. Või siis sõrmusteisanda fännid- teid on kindlasti palju :D- kujutage ette seda kampa puid, kes elusad olid. No sellised puud ongi siin. Sellised suured suured- 60 m  kõrged, jämedad, puukoor on nagu nahk ja suured käigud on ka vahel sees! Me käisime mingil tree-top-walkil. See on selline, et teerada on tõmmatud sellise suure metsa kohale, kus mõned puud on üle 60 meetri pikad, ja siis vaatad seal neid puid. Täitsa teistmoodi ikka. Ja siis veel see, et see puit on mega kõva. Tõesti, nagu kivi!

Söögi alla ja peale=) Raide lahesopike. Aga aku sai
tühjaks ja raide pilte pole:(

Igaljuhul me eile jõudsime sellisesse linna, nagu Albany.  ütlesin kohe Kaarlile ära, et minu poolest me võiks vabalt siin elada. Selline tore linnake. Mingi 30 000 elanikku. Poed ja elu käb. Autod ja inimesed. Nüüd vb teemegi nii, et elame siin hostelis paar päeva viimaste reisirahade eest, sest nagu alati, neelab reisuke rohem, kui talle on ette nähtud, ja siis on meil vaja ilmselt rutem töö leida. Kui me siia jääme, siis järgmise nädala alguses ma leian endale töö ja Kaarel  samuti! Väga tore linnake on!

Aga reisiga on ikka nii, et pildid ütlevad rohkem, kui.... tuhat sõnaaaa: D  pilte, et tuleks meelde, millest rääkida... Nii meie auto on küll meie kindlus! See on nagu rand! Seal on lihtsalt meeletus koguses liiva. Peaaegu nii, et kui ukse lahti teed, voolab liiv välja! See on siis palgaks selle eest, et oleme iga päev ookeani ääres käinud! Isegi surfamas käisime! JAA, ka mina:D Kuigi vahepeal ma väsisin ära, ja siis lained jälle loksutasid mind nagu kaltsunukku madalas vees, teised kaugel surfasid. Tõesti, ma nii proovisin nende juurde minna, aga siis tuli laine, ja oled seal oma-mai-tea-kahe-meetrise-surfilauaga ja siis laine lihtsalt viib su vähemalt 5 meetrit tagasi ja "alga aga jälle otsast peale!" Aga Kaarel muidugi esimese korraga kohe kõpsti laual püsti. Minul läks ikka paar korda aega...

Nii teeme süüa

Nii... mulle ikka meedivad elusad loomad. Ma lähen hästi elevile, kui saab loomi katsuda. (Siin hostelis on ka koer ja kass, ja neile saab pai teha!=)) Ja ilmselt kui Kaarli jaoks oli surfamine suur asi, siis minu jaoks oli suur asi see, kui tee ääres olid laamad! Ja neile sai lähedale minna ja pai teha! Või kui ühes rannas elasid rai-kalad ja neid sai silitada! Kaarel väga minu meelest ei ole selline "Hõissa-lähme-võõraid-loomakesi-kohe-silitama!" aga mina selle eest olen. Vahel ma pean teda lausa manguma, et ta ka tuleks. Näiteks, kui suuri raisid sai silitada. No tõesti osad olid nagu ligi 2 meetrse tiivaulatusega! Nad tulid randa kambaga, sest vahel nad said sealt süüa! No igaljuhul olin mina kohe kõpsti neid silimas, aga Kaarlit ma pidin manguma, et ta ka tuleks!Aga siis ta tuli, ja puutus ära

 ja minu arust oli tal hea meel.=) Nad on imepehmed, sellised kohevad a natuke limased aga üldse mitte ebameeldivad. Aga üritus, mis pekki läks oli delfiinivaatlus. Mitteärilisel eesmärgil tegutsev ühing siis pakkus võimalust maksta raha, et saad randa minna vaatama, et kas näed delfiine. Kassas oldi jutuga, et nad tõesti võivad tulla, et tavaliselt nad enne kella 12 tulevad, aga no midagi. See ei läinud korda, nii, et delfiine ma pole veel näinud. Ja vaaladel "pole hooaeg". A ja muidugi Kaarli pildistamisoskus. Laamadest on mul pakkuda ainult selliseid pilte, kus laamad on tagurpidi, VÕI võõra naisega (mina natuke eemal olin nunnu ja silitasin ühte laamat) ja rai-kaladest pole ka pilti, sest aku sa tühjaks. :D

Uskuge, ma olen pildist natuke
vasakul pool, silitan seda tumedat laamat.

ok... No selle tõttu ma olingi raide üle väga rõõmus... ja laamade. 

Kõige uhkem magustoit ja vein.

Muidugi, kui ma siin veel pilte vaatan, siis ookeani vaated söögi alla ja söögi peale. Käisime veel kayakitamas, mis oli suht igav, kuigi pildi pealt tundub lahe, ja sis käisime Margaret Riveris wine tastingul. See on selline veiniregioon, et kui autoga sõidad, siis mõlemal pool teed on viinamarja kasvandused ja igale poole võid sisse sõita ja siis antakse veini maitsta. Ja ühes kohas me ostsime pärast veel magustoitu ja veini ka. See oli minu elu kõige uhkem magustoit. Pavlova. Aa a HUla-BUla- baaris käisime kaa. Seal sain enda uhkeima kokteili!

Ja lõbustuspargis käisime kaa. Praegu siin piltide pealt vaatasin. Selline vee- ja lõbustuspark nagu. Mina muidugi arvasin, et olen mega kõva käsi lõbustuspargis. Seal oli mingi selline atraktsioon mis põhimõtteliselt sind  igat pidi keerutab nagu tsentrifuug ja siis käib veel ise kaa ringi. Eniveis,mulle tundus see meeletult lõbus. Kaarlile alguses mitte. Ma siis mangusin, et "lähme, lähme, kui sina ei tule siis ma lähen üksi!Ja see on nii lõbuuuuus!:D) No ja muidugi ta tuli.

 Kui see masin tööle pandi, siis mina tahtsin kohe maha. Ja suur osa ülejäänud päevast ja õhtust oli mul "süda paha" - asi, millega Kaarel ilmselt varem pole väga kokku puutunud  ja siis teda ajab natuke närvi, kui minul on süda paha:D Aga kokkuvõttes tegi see minul südame pahaks, ja Kaarel nagu nautis seda rohkemgi kui mina:D

      

Meie kodu- pakendite pidu!

Aga autoga oleme küll igal pool maganud, Nüüd oleme juba trahvi ka saanud, sest igal pool nimelt autos magada ei või. Meil on väike gaasiplii ka ostetud ja kastrul, ise teeme süüa. Meie auto ON ilma kahtlusteta nagu maja ratastel.

Ma paar ööd tagasi nägin Heiki Nabi (maadleja) naist unes, käis  seal mingitel atleedivõistlustel (elu24 hoiab ikka kõigega kursis :D) ja siis ta motiveeris mind unes trenni tegema hakkama... :D Ma lähen siis täna jooksma. Üle saja aasta. Oi seda piimhappepidu homme! 

Nüüd ongi õige aeg Veikot tervitada, ja soovida talle ilusaid unenägusid! (Seda blogi loetakse nimelt Veikole unejutuks:DJa ikka kõiki ja kõike tervitaks!

Vanaema ka!

Kaarel ütles, et ta teeb mõne postituse mõni päev. Mis siis muud, kui jääge lainele:D

Kallid-mallid- hiire-kallid!

Hõissa!

Hõissa, hõissa ja Hurraa-raa-raa!

Hommikusöök

Täna on siis see kauaoodatud päev, kui me siit kõnnumaalt ja kolkast ära lähme. Algab meie maailma ägedaim tripp, mis on nii lõbus, täis põnevaid seikluseid ja lisaks me saame terve tripi jooksul veel hästi läbi ka! ( see juba tehti mulle selgeks, et see sõltub ikka sellest, et mina pean lihtsalt normaalne olema ja siis see ongi võimalik :D)

Võiks ju arvata, et mina nagu tubli mesilane tiirutan mööda maja ja kõik on pakitud ja olen klaar ja Kaarel tassib veel viimaseid asjakesi meie puhta ja läikiva auto peale ja sõit võiks alata... Aga, aga, aga :D 

Ma ärkasin üles, sest mule on normikas olla. Kaarel veel lebab voodis, ja pole seda nägu, et niipea üles tulla. KÕIK asjad on laiali ja seda, et me täna siit ära lähme näitab vaid kolm tühja kasti toanurgas. Eile olime roadhouses nagu viimasel õhtul ja siis täna on natuke halb meil=) Sellised seosed siis...

Mis muidu?

Hobused ja eeslid

Täna algab tripp. Essa plaan on minna Perthi,  mina saakisn endale pika kleidi osta. Edasiseid kindlaid plaane reisi jooksul väga pole :D  No marsruut on lõunasse ja siis ida poole- linnad on nagu paigas. Ja ilmselt lõpetame seal, kuhu Kaarel töö saab. Aga sellele veel ei taha mõelda, sest "küll saab!" praegu on see elevus, et esimene suurem peatükk on läbi! Lõuna pool pidi loodus ka teine olema. Isegi roheline ja värki. PÄÄRIS hea vaheldus kuivadele kõnnumaadele, hallidele kaapivatele lammastele ja punasele tolmule.

UUS LOOMAKE: Hästi läks. Tatsasime paljajalu siis ringi maja ees -seal,  kus me ikka pea igal öösel poolunes koperdame enamasti paljajalu wc-sse. Ja seal ta oli. Suht pime oli ka, ja siis Kaarel moblaga näitas valgust, et "Krissu tule vaata, seda elukat me polegi veel näinud!" Ja ütleme nii, et seal ta oli. Täpselt nagu filmis. ehk suure tikutopsi pikkune, aga siiski täiesti klassikaline... Skorpion! Päris ära ehmatas, ma nagu ei arvanud, et nad siin on, või et nad üldse kuskil vabalt on- pigem elavad nad filmides või akvaariumis. Vist on piiratud mõtlemine :D aga tõesti, sellisel hetkel lihtsalt avastad, et polegi väga mõelnud nii, et ta võiks kuskil mujal olla . Eriti veel sinu pühal territooriumil.

Mina ja Pat!Minu ja Karla vaieldamatu lemmik.
Kõige lõbusam vanamees, keda olen kohanud!
(eriti purjakil olekus=))

Ma siis võtsin pulga, et teda sorkida, et ikka näha, kuidas see uus loom liigub (Kus see mõistus küll tuleb aga no sellekski, et teile rääkida, kuidas ta siis liikus :D) Ja nii põnev oli. (Mul on vist vajadus alati järgi uurida, kuidas mingi loom liigub) Ühesõnaga ta liikus nagu filmis, nagu robot. Edasi- tagasi tõk-tõk-tõk-tõk-tõk. Jalad ja käed (:D) käisid mega sujuvalt ja ta nagu libises! Ja see astel oli ikka nii, et saaks virutada. Aga ta oli küll väga kannatlik isend, sest ta küll agressiivne polnud. Tahtis hoopis ära joosta, aga kui mina muidugi tajusin, et ta liiga ei tee, siis ma veelgi enam tahtsin uurida, et ooo, mis saab. Aga lõpuks ma tokiga tõukasin teda, kuni ta maja alla läks. Mida ei näe, seda pole olemas:D  Põranda all on siis muidu skorpionid, redbackid( need  ämblikud, kes võivad tappa) ja bobtailid.

Issi, need ongi need
 uued-jubedad-aga-mulle-meeldivad-stiili-prillid, ju!
=)

GERDALE ja ÜLLELE maiuspala : Kirjutaksin kohe eralaldi peatüki, kuna te nii kardate ämblikke. Nimelt, siis kui ma koristasin erinevates majades, siis minu ülesandeks oli ämblikuvõrke ära pühkida. Selle jaoks on siin maal kohe spetsiaalsed ümarad ja kohevad harjakesed, mis on pika pika varrega. Ja sii sellega pühid lagesid. Küünitad ja pühid, vehid ja silid. Ja siis kukuvad osad ämblikud  ja nende võrgud lihtsalt alla sulle peale. Enamasti need klassikalised koibikud. Kui ma seda tegin, siis oli küll hea meel, et ma neid ei karda väga. Ma kujutasin ette, kuidas teie seda teeksite kiljudes, ja tundsin ennast eriti vaprana :D

Eelmine pühapäev käisime mingis kloostris, kus nad kasvatavad oliive ja teevad veini. Siin on see nagu mingi mega suur asi. 1862 tulid mingid kaks Hispaania munka ja lõid asustuse siia. Aga mind jättis kuidagi külmaks. Aga siis on see nagu mega vau, et oo kui vana asustus.

Leiutajate majarahvas kolis sisse!

Aga ausalt väga muud uudist pole, aga kohe ilmselt hakkab tekkima,  Kaarel kunagi ärkab. Eks  ma siis proovin ka kätte võtta, ja korragi midagi kirjutada, ja proovin Kaarlit tagasi hoida, et ta lobapidamatus blogi liiga üheülbaliseks ei teeks=)

Ehk siis teiste sõnadega, loodame siin praegu kõik koos, et ka Kaarel kunagi midagi kirjutab. Aga praegu ta magab :D 

Jääme siis kenasti kõik järgmiseid postitusi ootama- see ju tähendab seda, et vahepeal ON midagi juhtunud, millest kirjutada :D

Ajan Kaarli üles varsti!Käisin just võtsin ta mobla, et teile pilte laadida, magas küll, nagu inglikene=)

Tsau, ja kallid!

Kuulsin, et kevad hiilib... Veab teil!:)

HEAD AEGA PUNASED KRUUSATEED KÕNNUMAA!=)

=)

Seda, et ...

Head Valentini mulle!=)

...Kaarel alles paar päeva millegi peale ütles mulle, et "Hakkame lõpetama, hakkame lõpetama!" (kindlasti kaks korda) Ja siis mul tuli kohe nii eredalt meelde kooliaeg, kui kontrolltöid sai tehtud. Eriti need mata omad. Ja siis õpetaja oli tunni lõpuks, et "Hakkame lõpetama, hakkame lõpetama!" Iga kord ajab mulle naeru näole, isegi kui omaette ütlen seda:D

 See blogi on kirjutatud kahes jaos- üks täna ja teine varem veits...

Nii... klaar, mis siis uudist kah on? Eriti suurt midagi. Selline klassikaline maaelu. Töö ja kodu. Vahepeal olen saanud suht popiks koristajaks. See nädal töötan ühe hästi toreda noore ema heaks. Eelmine nädal pesin aknaid selle farmeri naise heaks, kelle jaoks Kaarel töötas. (Appi ma tunnen, kuidas juba natuke eesti keel imelikuks läheb. ) Aga järgmine nädal ma töötan ühe snoobi jaoks. Vähemalt Rebecca ütles, et ta on selline aadlik.  näha, mida ma seal siis koristan. Ja minu koristaja tähetund tipnes natuke aega tagasi, kui ma sain sõnumi, et kas mina olen cleaning service? Ja siis ma vastasin, et ma olen Kristiina, aga ma võin koristada :D Ja siis tuli välja, et see, kes sõnumi saatis, oli üks politsei! Kes elab koos kahe teise politseiga(!) Mooras, ja et kas ma võiksin neid kord nädalas koristamas käia:D Ma arvasin, et miks mitte, aga ütlesin, et ma lähen ju märtsis ära. Nüüd on vaikus. Eks paistab, kas saan kolme politseikiku majas koristada :D

Kaarli töö juures kutsa

Nii... mina ostsin endale vahepeal ülestõusmispühade munakesi ja iga hommik söön mõne ära Sellised värvilised munakesed. Ma mäletan, kui ma väike olin, siis ükskord oli ime! Me käisime jõulude ajal surnuaial ja kui tagasi tulime, olid postkastis need värvilised munakesed. Ja sellest ajast saadik mulle tekitavad nad nii elevust! Ja nüüd ma olen õnneks nii suur, et ma olen aru saanud, et ma võin neid endale ise osta. Kasvõi mitu pakki, kui ma tahan. Eelmisel aastal eests müüdi Milka omasid. Selliseid, millel olid praksuvad asjad sees. Ja need olid küll maailma parimad munakesed! Kui näete, siis ostke kindlasti. Praksusid suus! Aga see on juba teine jutt...

Mina sõitsin täna rattaga töölt koju, ja siin on ju see kuumalaine! Ja no niii raske on kuumaga sõita. Nagu kujutage ette kõige kuumemat ilma (40+) ja maantee (mis tähendab kuuma maantee tuult) Ja päike lagipeas ja. No reaalselt kui ma selle sõidu lõpetan (iga kord lootes, et kodukandi farmis inimesi pole, kes minu üle saaksin naerda, et "ohohoh rattaga siin sõidab.heheee" (ja mina pean näg tegema, et mis see 8 kilti kuumaga visata pole!) siis kui ma koduni jõuan ja ratta pealt maha saan ma lihtsalt vingerdan tuppa (sauna), et tilgake juua. Keha on no nii väss ja jalad on süldid. Kähku joon ja siis näeb minu rutiin ette seda, et ma pean kiriesti saama internetti, et äkki keegi on midagi kirjutanud kuskil ja siis lähen magama. Kuni kolmeni, sest siis pole võiamlik enam magada, sest liiga kuum on. Isegi puhuri ja konditsioneeriga:D  Ja siis ma lähen pessu ja siis proovin klaar olla. Panen riidesse, ja sean enda välimust, et adekvaatne olla. Ja sis ülejäänud aja, kuniks Kaarel tuleb, higistan enda välimuse laiali:D 

Kõnnumaa

Mina ei jõua enam ära oodata, kui me siis minema saame. Nagu natuke on magus ka see, et no viimased nädalad ja ei eales ei ela enam NIII tsivilisatsioonist väljas ja nii kuumas ja Austraalias. Ootan järgmiseid asju: tänavalaternaid õhtuti, inimesi, asutusi, jalutusvõimalusi ka pimedas, sportimisvõimalusi, autode hääli. Kujuta ette, et elad ja kõik on selline ümberringi

->

"Tutvust tegemas":D

Niii,  nüüd sellenädalasest suursündmusest- me käisime ratsutamas. Justnimelt! Ka Kaarel oli hobusel seljas! Ja koos me seal aedikus olime. Minul oli hallikas hobune, kes oli selline chill ja Kaarli hobune oli selline natuke närvilisem nooreke ja pruun. Põhimõtteliselt me lihtsal olime neil otsas ja meid veeti nende otsas mööda aedikut ringi. Vahepeal need toredad tüdrukud jooksid kaa, nii, et hobused olid samuti sunnitud tempot tõstma ja meie lihtsalt vappusime nende otsas, nagu täielikult hüppasime ja mina lõkerdasin ja Kaarel naeratas:)  (See oli tal essa kord ratsutada). 

Nagu ei olegi väga muud uut juttu.  Ametlikult 2 nädala pärast oleme siin läinud. Uskumatu!=)

Aga hakkame lõpetama, hakkame lõpetama!

                   Elu on ilus!

                  Kallid kõigile=)

Mullikad

Täna saate palju pilte!

Läksime uut autot ostma! Tere meie uuele pereliikmele ja head aega vanale! Esitleme- uus ja vana- kõrvuti! Progress missugune. Firma on sama, vahe on selles, et uus sõidab!

Täna oli...

Kaarel mullikaid jahutamas=)

...selline päev, kus ma olin nii elevil. Ma ei mäletagi, kuna ma nii elevil olin- lapsemoodi nagu siis, kui sai vasikale käe suhu pista või midagi :S  :D. Nimelt ma sain täna Kaarliga minna tema tööle kaasa. Nimelt autoga mullikaid toitma! Kaarel tuli mulle töö juurde järgi, endal auto peale laaditud põhimõtteliselt klassikaline põhk. Huvitav, et lehmad siin põhku söövad. Nii palju, kui mina teadsin, siis lehmad söövad heina. Aga põhk mis põhk. 

See oli kõik nii põnev! Kõik see autoga kõnnumaal sõitmine ja väravate avamine ja... Ja siis need mullikad! Juba värava taga kaugel ootasid- nii kõvasti tahtsid põhku! Nii palju, kui Kaarel rääkis ühtede teiste mullikate toitmisest, siis ta pidi neid lollitama ja meelitama värava eest ära. Tegi petekat, et sõidab mujale, ja siis kõik veised nagu jüngrid järgnesid talle. Ja siis sõitis ise kähku tagasi, ja pani põhu maha ja tõmbas uttu enne, kui veised matsu ära jagasid.

 Ega tema ju ka ei teadnud, kuidas nad reageerivad, kui võõras mees autoga sinna vurab. Aga tookord ta sai ilusti hakkama, ja seekord oli juba pro.  .. Siis MINA avasin värava ja Kaarel sõitis sisse. Mullikad nii tahtsid juba süüa. Passisid kambas ja peaaegu tulid auto peale! Mina vapralt olin auto tagumise osa peal (mitte kast, aga selline nagu lavats) Ja lükkasin neile põhuviilakaid. Kaarel tuli ka appi, koos lükkasime! Ja nemad kohe läksid hunniku peale nosima. Ja siis me veel pidime suuremaid lehmasid ka toitma! 

Vist veiseid... Nad olid palju suuremad ja teises aedikus. Üks veis oli miskipärast üksinda lammastega, aga ma ei saanuki täpselt aru, miks. Kaarel midagi rääkis, et nad eile ei saanud teda aedikusse ajada. Aga kas ta nüüd jääbki sinna? lammastega? Ta on ju lehm ja ta sõbrad on kõik aia taga...aga okei... Aga ma nägin pulli! Täpselt selline nagu mingi Hispaania plakati peal või filmis! Nii suur ja majesteetlik. Peaaegu kaks korda nii suur nagu klassikaline lihaveis. Kohe selline jäme! Ma ilmselgelt lähen nii elevile selle jutuga, ilmselt räägivad minus lapsepõlve lauda- ja loomakogemused=) Aga pull oli suur!

Palun zoomida seda pilti
See auto ongi päriselt selline!

 Seekord sai nii, et Kaarel sõitis autoga, ja mina olin taga! Kõik veised tulid autole järgi. Ma olin nagu kuskil safaris mingi loomakaitsetöötaja- juuksed tuules lehvisid ja toitsin suuri loomi! Ja siis need põhuviilakad olid ikkagi liiga rasked ja kaarel jättis auto tööle, nii et see sõitis mäest edasi üles mööda kõnnumaad (ise), ja siis me koos lükkasime neile palakesi. See oli nii äge! Ja pärast MINA sõitsin selle käulaga tagasi! Ma juba täitsa hästi oskan autoga sõita. (Kaarel jääb tihti eriarvamusele) Ma ei saa aru, kus autol rattad on täpselt. hea oleks panna tuuleklaasile mingid kleepsukesed, et siis on hea vaadata, kus nad on. Minu loogika=)

Aga üldiselt on viimasel ajal normikas olnud. Austraalia päev oli siin! Mega ilutulestik. Pool tundi kestis kokku ja siis see õhtu oli tore küll. Järgmine õhtu oli nii, et selles osas me oleme eriarvamusel. Kaarel väitis, et mul tuli jonn peale, mina keeldun nõustumast. Aga enne seda kõike me käisime restos. Kõht oli tühi ja pidime välja minema sööma. Ja enne kui arugi saime istusime mingis sellises pisikeses restoranis, kus keskel oli suur köök ja pakuti sushit! Klienditeenindus oli nii tasemel, et ei saanud midagi öeldagi enne, kui juba lauas olid ja menüüd ees. Siis vaatasime küll üksteisele otsa, et okei siis:D Sushi siis sushi. Ma pole nagu kunagi sellest söögist aru saanud. Pigem nagu mingi eputamine minu jaoks või mood. Ja me ei saanud menüüst midagi aru :D nii põnev oli! Aga midagi me tellisime ja siis hästi maitsev oli tõesti! Tõesti uskumatult maitsev! Aa Kaarel on hakanud seda sõna kasutama- "uskumatu" ta ütleb seda rõhuga essil. "ussskumatu" ja enamasti minu kohta  :D

niii... ma olen nii lummatud sellest mullikakogemusest, et muu ei tulegi meelde Kurta pole küll millegi üle! Hea on kogeda nii erinemaid asju Kaarel ka ütles, et tal on hea meel teha selliseid asju, mida muidu nagu ei satu tegema. (mullikad ilmselt:D). Siis käisime veel ookeanimaailmas. Tore oli! Sai raikala silitada! Ja suured haid olid akvaariumis!

 

Nüüd igaljuhul on megasäästukuu, mis laivis küll ennast veel näidanud pole... Aga uue kuu alguses on tsau-pakaa selle kohaga ja lähme itta. elu on hea üldiselt. Aga mina muidugi kurvastasin ka täna natuke.  Eile ma vaatasin telekast Forrest Gumpi ja see lõppes sellega, et ma nutsin eile ja täna. Ja olen selline pehmo. Ei saa ikka nii elada, et filme palju ei vaata. Siis oled nii tundlik ja elad igat filmi nii läbi. Ja siis kui on melanhoolne, siis kõik muud asjad tulevad ka meelde! aga ma hoian ennast unistustega kripsus-krapsus. Täna ma näiteks unistasin meie tulevasest kassipojast. Kassi poeg :D naljakas sõna. Aga minul on meile plaan, et me võtame sügisel kassipojakese ja üllatusega tõdesin, et Kaarel polnudki kategooriliselt vastu. USKUMATU! Aint ütles, et karva ajab ju. Aga küll saab.Temast saab selline kass, kes käib meiega kaasas ka, kui me nädalavahetusel Tagakülla tuleme või Tähtverre=) Nagu hästi tark, ilus ja klaar kass. kes on piisavalt solgutatud, et halva ilma korral süles magada, või Kaarli või minu puudumise korral kaissu pugeda. Aga mitte liiga solgutatud. Ikka iseloomuga!

Täiesti lambi juttu ajan praegu juba. Ilmselt see näitab seda, et mõte jookseb ja elu on peas lihtne=)

Mõtle, kõik te loete seda ju:D Kaarli pere ka loeb, ja mina siin südamest räägin ka kõige lihtsakesemat juttu:) Aga sellest pole midagi! =)

Tervitused kalaklubile!

Kui me kuu pärast Adelaide'i lähme, siis seal on suht jahe. Mulle tuli meelde ka, kuidas Anna-Liisa, kui ta Ausis elas, kurtis, et nii külm on toas. Siin on jah nii, et kui talv on, on õues jahe ja toas ka. Mingeid ahje väga pole. Ilmselt saab see raske olema. Aga vähemalt kõige kuumema aja me oleme ikka kuuas kohas :D

Kallid kõigile ja olge kõik lihtsakesed! Õde, ma pole su kirja ikka saanud! Uskumatu! Ja Kaarel pole siiani postitanud pakikest kodustele. Ja Mammu ma pole sinu oma ka posti pannud veel. Ja varsti saadan vanaemale ka kaardi! Praegu pole mõnda aega kellelegi saatnud! 

Aga selles suhtes, et kustun ikkagi üles meile ka kirjakesi saatma. Suht palju rõõmu teeb. Näiteks issi võiks mulle käsitsi kirjutatud kirja saata joonistustega=) Kadi ja Mari abiga=)

Mega oversizer. Ongi terve suur(!)
tee täis!Ma pole nii suuri rattaidki näinud!

Aga kallid kõigile klassikaliselt ja olge mõnusad! Blogi tagsiside on olnud mõnusalt positiivne, nii, et tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata. Kaarlil on seda blogivaimu küll harvem kahjuks... Enne ta ütles, et on rammestus peal. Magab teises toas õndsasti. Meil on kell pool 10, mis tähendab uneaega!

Head ööd! Vaadake, kui suured masinad siin on. Ilmselt kaevanduse omad. Ausalt, nagu kollid!

TSAU!=)

TERE!

No tere, tere!

Kaarel on praegu tööl. Tal seda tööd ikka jagub. Kui minul on mingi 6-7 tunnised tööpäevad, siis temal on mingi 12 tundi. Vahel rohkemgi! Ja praegu ta sai veel mingeid huvitavaid tööotsi. Mingite leiutajate juurde (nagu ta ütles :D), kes katuse all olevatele soojakutele telliskivimüüri hakkavad ümber ehitama. Kaarel pakkus, et neil on see mingi kümne aasta projekt, olles hinnanud üldist farmi seisukorda ja lahendusi. Nii... see nädalavahetus  tuleb tore! Lähe oma nunnu Holdeniga Perhi. Loodame ühe ropsuga ära saada, kasvõi eeslinna! Ja siis maha kanda! (Sest kui seisma jääb on mingi poolteist tundi käivitusvõimetu). Siis lähme rongiga linna ja elame linnaelu. Essat korda oleme backpackersis ja kuueses toas. Naris magame :D Saab siis see variant ka proovitud. Mina loodan, et laupäeval lähme peole ka! Esmaspäeval on siin selline asi nagu Auzzie Day (ma ei tea, kuidas kirjutatakse täpselt )aga- Austraalia päev. See pidi suurem pidustus olema, kui aastavahetus. Tähistavad austraallaseks olemist. Nojah, kui iseseisvuspäeva ei ole, siis midagi tuleb ju tähistada!:D

Nii ja siis mina loodan, et saab peole ja linna peal inimeste sees kõndida ja ei tujud on head.  Randa võiks kaa minna, ja hitt on kindlasti see, et me lähme meremuuseumisse, sellisesse, kus haikalad on suures akvaariumis, ja saad seal all kõndida. Aga mitte nii nagu Soomes, et pisike, aga ikka SUUR!Ma väga ootan seda. Nüüd kõigil vaade vasakule. Kujutage ette, et see on põhimõtteliselt lammaste karjamaa. Mitte, nagu, et valged ümarad lambad kepsutavad rohelisel aasal, vaid et hallid kõhnad lambad on KÕNNUMAAL! Ma ei saa aru, mis farmeritel arus on, et lambad nii elavad. Kaarli farmeril kaa kuuke tagasi oli paarkend surnud lammast kõnnumaal nälga surnud. Aga see pole sur kadu kui ülejäänud 10 000 elus on... Ilmselt nad päev otsa ootavad, et mingi libleke kuskil kasvaks ja siis söövad selle õhtusöögiks. Ma isegi nägin, kuidas lambad kaabivad! Lambad ju ei kaabi! Aga kaabivad siin. Kaabivad kõnnimaad, et äkki maa all on midagi! 

Tööl köögis

Ja muud juttu ka! Eile, nagu tina tuhka, said kõik plaanid ümber mõeldud. Me ei lähegi enam Geraldtoni, vaid hoopis ida poole ja veebruari lõpuni oleme siin. Nüüd kui me nädalavaheutsel endale auto ostame siis selle pilliga sõidamegi. Või noh... Kaarel sõidab. Siis ikka liigub siin ringi, mitte ei jää laagrisse ühte Austraalia otsa. Mul kohe hakkas nii kergem ja elevus, sest see töö, mis mul oleks Geraldtonis olnud, oleks olnud selline väikse koormusega ja ülemus, tuli välja, on kummaline. Ja siin on koormusele tark ikka valu anda. Mitte nii, et sul on 4-5 tundi päevas tööd. Igav on passida, kui Kaarel niikuinii töötab. Ja seal on suuremad lootused, et Kaarel saab töö, mis talle meeldib ja on erialane. Minul on suva, kus ma koristan ja teenindan=)

Kaarel ütles, et see olen mina.
Lääne-Austraalia muuseumis nimelt

Aga auto ostuga läks nii, et postitasin eestlased Austraalias Facebooki foorumisse, et kas kellelgi on autot müüa. Ja saimegi ühe, mis sobis  (Juba saime teada sellise pisiasja, et kogu aeg peab üks uks lahti olema, sest muidu ei saa sisse autosse :D )No miks ei sobi, kui TÖÖTAB:D kusjuures mul on ikka raske uskuda, et auto saab töötada. Ja Kaarelgi keelitas mind, et ma sellele omanikule kirjutades liiga peale ei käiks üle küsides, et kas ikka TÖÖTAB, SÕIDAB NOH!?:D Mul nii raske uskuda! Harjunud, juba, et auto peale ei saa loota. Isegi see meie laenuauto juksisib. Praegugi Kaarel jätab auto õhtul mäe otsa, kivikene ratta ette. Targu, et hommikul on hea  lükata ja peale hüpata. Vana hea mägistart. Mõtle, kui ongi nii, et istud autosse ja sõidad... Mitte, et vaatad-et-peab-tankima-ja-siis-juba-otsid-sellist-tanklat-kus-oleks-koht-kuhu-peale-tankimist-saaks-pumba-juurest-auto-ära-lükata. :D  ja siis poodi minna seniks, kuni auto puhkab. Ja hea on see, et selle poisiga on mul Facebookis 6 ühist tuttavat. Siis on turvalisem ka...

Mis sis veel. Muidu on ikka kõik klaar. Mina töötasin täna töö juures välja säästmise masterplani. Ilmselgelt väga keerulise, aga samas lihtsa. Hästi rahul olen:)  Jah. Kuigagi kerge tunne on sellepärast, et ida poole lähme. Nagu kodule lähemale. Aga tegelt kaugemale. Kodule läheale ilmselt selletõttu, et itta me pidime niikuinii minema. Ja nüüd ongi tunne, et lähmegi! Järelikult tuleb kojutulek ka lähemale!

Kaarli kombain

Täna sain töö juures kaks kirja! Aitäh Linda, Sanna ja Mammu!!! Ma poolteist nädalat iga päev olen nii elevil, et äkki täna on ja kunagi ei ole... nüüd oli kaks tükki! Ja üks on veel õelt ka soolas! Nii, et see peaks ka varsti jõudma. Ma ei saa üldse aru, kaua nad tulevad. Osad mis ma varem saatsin pole jõudnud, mis hiljem saatsin on kohal. Aga varsti tuleb jälle vanaemale postkaart panna teele! Mul pole aimugi, mitu ma talle juba saatnud olen, ja mis pildiga. Nimelt Moora postkontoris pole väga suur valik=). Agaaa... võrreldes eelmiste nädalatega on hea ja mõnus. Netti ostsime ka juurde , nii, et on nagu maailmaga ühendus olemas=)

Seekord siis saate vanu pilte, sest uusi väga polegi. Oleme siin paiksed olnud. Nädalavahetusel teeme.MEREMUUSEUMIS :D  mitte mere, vaid ilmselt ookeani tegelt. Ikka raske on ära harjuda.:)

Kallid kõigile ja ilusat talve.  Meil on sis nii, et Suvi-sügis-suvi-sügis-talv-suvi-sügis... :S  Hallo:D

=)

Jonn ja hala

Mõtlesin...

et tuleb ikka ilusti teile tihemini kirjutada. Statistika näitab, et umbes 15 korda päevas vaatate, kas me oleme midagi kirjutanud=) See teeb rõõmsaks, aga samas ka tuletab meelde, et tuleb ikka teile kirjutada!=) Muidu vanaema arvab, et me oleme siin tulekahjude sees ja ei tea kõike mida veel. Tänane postitus aga ei tule väga lõbus. Mul on mingi haiguse moodi asi. Ilmselt kuumarabandus või midagi taolist. Silmade tagant kõik valutab ja lihtsalt süda on paha ja keha nõrk. Juba kena nädalake. Ei ole Eesti inimene ikka loodud sellise kuumuse jaoks...Tööl on ka ainult üks higistamine higistamise otsa. Ja kui kuidagi paha on, siis muidugi tundub kõik ka halvasti.

Nii... asjad mis on vahepeal halvasti olnud. Kaarel pillas oma telefoni asfaldile.Telefon töötab, kuid ekraan on nagu ämblikuvõrk. Siis auto on ikka katki ja igat pingutust selle parandamiseks ei oskagi enam välja tuua. Vahepeal proovisine rootorit tellida, ja siis nädalatega selgus, et seda enam ei toodeta. Nädala ootasime, et kas seda on äkki kuskil Perthis autolammutuses. Kogu aeg oled nagu natuke ärevil, et kas saab või ei saa. Ja siis saigi osakese! Ja siis minust saadi valesti aru ja seda ei toimetatud meieni. Siis ikkagi lõpuks toimetati ja siis see ei teinud autot terveks. Siis viisime mehhaaniku juurde ja enam keegi ei tea. Nüüd on viimane lootus, et arvutiga kuidagi vaadatakse see auto üle ja siis ehk saab teada. Jälle nädalate küsimus ilmselt. Kõik võtab aega. Aga aega ei ole kui on ainult üks katkine auto ja mina käin 6 päeva nädalas tööle ja Kaarel hakkab ka tööle.  Elame siin külaelanike armust. Keegi ikka autot laenab... Igaljuhul, kui seda korda ei saada, siis ma lasen ise selle auto õhku!

Täna oli tööl nii raske päev, et hakkasin nutma. Tüüpiline, et kõik kuhjub, ja siis viskad paberi prügikastist mööda ja hakkad nutma. Aga minu paberiks oli see, et ma tegin ühele vanale naisele KANA mitte singiga võileiva. Peale seda kui ma pidin tuhandeid inimesi toitma ja teenindama. Tema ja ta mees, sellised nunnukad vanad, olid sada aastat oma sööki oodanud, samal ajal kui näljased räpased neoonkollastes helkuritega särkides mehed olid võileibu kaasa tellinud. No nii kuum on köögis suvel töötada(Tervitused Triinule=))selle aja jooksul, kui ma süüa tegin, suutsin kaks korda panni põhja kõrvetada ja aerosoolpudelis õli gaasipliiti lasta, nii, et leek lahvas päris suur. Kujutage mind siis ette. Mina, kes ma mingi kokk pole. Teen kümnele näljasele mehele süüa, ja kõik tahavad erinevaid asju. Minu poolest võiks nad lihtsalt nagu sead kööki lasta, las teevad endale mingi summa eest ise süüa.

Täna oli töö juures uss. Ma mõtlesin, et see on mingi nali. Need mehed, kelle teavaisa ilmselt selleks ajaks sinna saatis, arvasid ka, et see on mingi nali. Vonkles seal poe ees. Vast üle meetrine isend- teismeline- nagu nad ütlesid. No vonkles seal, pea plekkpurgis kinni. Tundus, et mehed hea meelega haarasid ohjad. Üks oli eriti sellise suhtumisega, et ta teab mida teha tuleb. "Too labidas". helistasin siis Rebeccale ja küsisin, et kus on labidas, et meil on selline juhus. Saingi labida, ja mees kiirelt ja delikaatselt lõi suure hooga selle sinna purki, nii, et ussil tuli pea otsast ära. Tõstis siis ussi saba pidi üles, ja viis prügikasti. Vonkles seal veel edasi ja mina koristasin pärast verd. selline vahejuhtum. Nimi oli isendil ilmselt Kings' Brown. Muidugi väga mürgine. Ja siis ma mõtlesin, et nad on ju suhtelislt peenikesed ikkagi. Nad võivad tõesti salakohtadesse minna... Aga pole midagi, mingit suurt ussihirmu minus küll ei tekkinud.

Kui Eestis ämblikke ei tapeta, et toovad head õnne ja nii, siis siin tapetakse kõik mürgised ussid kohe ära (ainult üks pole mürgine) ja äblikke ka tapetakse. Ausalt öeldes, mingit sümpaatiat väga siin ämblikute vastu pole. Vähemalt nüüd on nii, et kui tean, et pole mürgine ja on suhteliselt suur, siis ikka proovin õue viia. Alguses küll ei julgenud midagi teha. Siis kui hommikuti ajalehed tulevad, siis kaks korda on selline Eesti kohta suur ämblik ahalehtede vahel olnud=) teist korda juba ei tapnud ära, vaid viisin välja. Ütlen, kõigega harjub ära... Aga neid on siis tõesti palju! Kui juba paar nädalat ei koristaks, siis maja oleks ämblikuvõrkude alla mattunud. Umbes nii... 

Kaarel tõi mulle süüa=)

Aastavahetus ja jõulud olid minu jaoks natuke nutused. Koduigatsus ja nii... Ei ole ikka 45 kraadise kuumaga jõulutunnet. Aga jõulude esimene püha oli tore, käisime loomaaias! Ja kui aastavahetus tuli suure nutuga (Mammu ka just veel helistas paar sekundit enne aastavahetust ja oi seda nuttu siis!)  Eesti aastavahetuse ajal oli ka juba tore, siis magasime, aga enne vaatasime netist etvd ja teie aastalõpu programmi=) Uusaasta esimene päev oli hästi hea!  muusikafestivalil käisime, ja see oli väga äge! See oli sellises kohas, mis oli nagu amfiteater. Läks lohku ja tuhandeid tuhandeid noori inimesi oli! Hea oli inimesi vaadata üle pika aja=)  Vast see aasta tuleb sama äge, kui see päev oli!=)

Aga muidu on ikka klassikaliselt hästi. Et muretseda pole põhjust. 

aga...

 Nautige külma!

See on siin maal luksus!

Kallid!=)