Reisukas

No tere Muskad!

Tegime keedumune

No nüüd  ausalt, et täitsa koduigatus on. Ilmselt on see kadedus kaa, et teil kevad tuleb, ja te olete nii vaprad olnud ja suutnud talve üle elada! Muidugi ilmselt seda Kaarli postitusest me jäämegi ootama. Praegu ta südame rahuga magab mul siin kõrval. Me ju eelmine laupäev alustasime oma trippi! Seeda oleme 5 ööd maganud enda kallis autos ja tänane  öö oli essa hostelis. Mina olen üldse praegu üleval, sest mul hakkas voodis magamisest selg täiega valutama :D

  

On jah peal. Ilmselt seetõttu, et nüüd oleme täitsa rändurid ju! Oleme siis sõitnud lõuna poole! Suurim muutus on see, et reaalselt palju külmem on ja rohelism. Siin on vaja pusa ja õhtul ka pikki pükse. Lehmad on kirjud ja söövad rohelistel karjamaadel. Lambad ei kaabi ja metsad on siin! Viige ennast nüüd oma kujutluses Karupoeg Puhhi juttudesse ja tuletage meelde, kuidas Puhh kinni jäi Jänku juurde. Ja nüüd tuletage meelde, milline oli see puu, mille sisse ta kinni jäi- selline suur. Või siis sõrmusteisanda fännid- teid on kindlasti palju :D- kujutage ette seda kampa puid, kes elusad olid. No sellised puud ongi siin. Sellised suured suured- 60 m  kõrged, jämedad, puukoor on nagu nahk ja suured käigud on ka vahel sees! Me käisime mingil tree-top-walkil. See on selline, et teerada on tõmmatud sellise suure metsa kohale, kus mõned puud on üle 60 meetri pikad, ja siis vaatad seal neid puid. Täitsa teistmoodi ikka. Ja siis veel see, et see puit on mega kõva. Tõesti, nagu kivi!

Söögi alla ja peale=) Raide lahesopike. Aga aku sai
tühjaks ja raide pilte pole:(

Igaljuhul me eile jõudsime sellisesse linna, nagu Albany.  ütlesin kohe Kaarlile ära, et minu poolest me võiks vabalt siin elada. Selline tore linnake. Mingi 30 000 elanikku. Poed ja elu käb. Autod ja inimesed. Nüüd vb teemegi nii, et elame siin hostelis paar päeva viimaste reisirahade eest, sest nagu alati, neelab reisuke rohem, kui talle on ette nähtud, ja siis on meil vaja ilmselt rutem töö leida. Kui me siia jääme, siis järgmise nädala alguses ma leian endale töö ja Kaarel  samuti! Väga tore linnake on!

Aga reisiga on ikka nii, et pildid ütlevad rohkem, kui.... tuhat sõnaaaa: D  pilte, et tuleks meelde, millest rääkida... Nii meie auto on küll meie kindlus! See on nagu rand! Seal on lihtsalt meeletus koguses liiva. Peaaegu nii, et kui ukse lahti teed, voolab liiv välja! See on siis palgaks selle eest, et oleme iga päev ookeani ääres käinud! Isegi surfamas käisime! JAA, ka mina:D Kuigi vahepeal ma väsisin ära, ja siis lained jälle loksutasid mind nagu kaltsunukku madalas vees, teised kaugel surfasid. Tõesti, ma nii proovisin nende juurde minna, aga siis tuli laine, ja oled seal oma-mai-tea-kahe-meetrise-surfilauaga ja siis laine lihtsalt viib su vähemalt 5 meetrit tagasi ja "alga aga jälle otsast peale!" Aga Kaarel muidugi esimese korraga kohe kõpsti laual püsti. Minul läks ikka paar korda aega...

Nii teeme süüa

Nii... mulle ikka meedivad elusad loomad. Ma lähen hästi elevile, kui saab loomi katsuda. (Siin hostelis on ka koer ja kass, ja neile saab pai teha!=)) Ja ilmselt kui Kaarli jaoks oli surfamine suur asi, siis minu jaoks oli suur asi see, kui tee ääres olid laamad! Ja neile sai lähedale minna ja pai teha! Või kui ühes rannas elasid rai-kalad ja neid sai silitada! Kaarel väga minu meelest ei ole selline "Hõissa-lähme-võõraid-loomakesi-kohe-silitama!" aga mina selle eest olen. Vahel ma pean teda lausa manguma, et ta ka tuleks. Näiteks, kui suuri raisid sai silitada. No tõesti osad olid nagu ligi 2 meetrse tiivaulatusega! Nad tulid randa kambaga, sest vahel nad said sealt süüa! No igaljuhul olin mina kohe kõpsti neid silimas, aga Kaarlit ma pidin manguma, et ta ka tuleks!Aga siis ta tuli, ja puutus ära

 ja minu arust oli tal hea meel.=) Nad on imepehmed, sellised kohevad a natuke limased aga üldse mitte ebameeldivad. Aga üritus, mis pekki läks oli delfiinivaatlus. Mitteärilisel eesmärgil tegutsev ühing siis pakkus võimalust maksta raha, et saad randa minna vaatama, et kas näed delfiine. Kassas oldi jutuga, et nad tõesti võivad tulla, et tavaliselt nad enne kella 12 tulevad, aga no midagi. See ei läinud korda, nii, et delfiine ma pole veel näinud. Ja vaaladel "pole hooaeg". A ja muidugi Kaarli pildistamisoskus. Laamadest on mul pakkuda ainult selliseid pilte, kus laamad on tagurpidi, VÕI võõra naisega (mina natuke eemal olin nunnu ja silitasin ühte laamat) ja rai-kaladest pole ka pilti, sest aku sa tühjaks. :D

Uskuge, ma olen pildist natuke
vasakul pool, silitan seda tumedat laamat.

ok... No selle tõttu ma olingi raide üle väga rõõmus... ja laamade. 

Kõige uhkem magustoit ja vein.

Muidugi, kui ma siin veel pilte vaatan, siis ookeani vaated söögi alla ja söögi peale. Käisime veel kayakitamas, mis oli suht igav, kuigi pildi pealt tundub lahe, ja sis käisime Margaret Riveris wine tastingul. See on selline veiniregioon, et kui autoga sõidad, siis mõlemal pool teed on viinamarja kasvandused ja igale poole võid sisse sõita ja siis antakse veini maitsta. Ja ühes kohas me ostsime pärast veel magustoitu ja veini ka. See oli minu elu kõige uhkem magustoit. Pavlova. Aa a HUla-BUla- baaris käisime kaa. Seal sain enda uhkeima kokteili!

Ja lõbustuspargis käisime kaa. Praegu siin piltide pealt vaatasin. Selline vee- ja lõbustuspark nagu. Mina muidugi arvasin, et olen mega kõva käsi lõbustuspargis. Seal oli mingi selline atraktsioon mis põhimõtteliselt sind  igat pidi keerutab nagu tsentrifuug ja siis käib veel ise kaa ringi. Eniveis,mulle tundus see meeletult lõbus. Kaarlile alguses mitte. Ma siis mangusin, et "lähme, lähme, kui sina ei tule siis ma lähen üksi!Ja see on nii lõbuuuuus!:D) No ja muidugi ta tuli.

 Kui see masin tööle pandi, siis mina tahtsin kohe maha. Ja suur osa ülejäänud päevast ja õhtust oli mul "süda paha" - asi, millega Kaarel ilmselt varem pole väga kokku puutunud  ja siis teda ajab natuke närvi, kui minul on süda paha:D Aga kokkuvõttes tegi see minul südame pahaks, ja Kaarel nagu nautis seda rohkemgi kui mina:D

      

Meie kodu- pakendite pidu!

Aga autoga oleme küll igal pool maganud, Nüüd oleme juba trahvi ka saanud, sest igal pool nimelt autos magada ei või. Meil on väike gaasiplii ka ostetud ja kastrul, ise teeme süüa. Meie auto ON ilma kahtlusteta nagu maja ratastel.

Ma paar ööd tagasi nägin Heiki Nabi (maadleja) naist unes, käis  seal mingitel atleedivõistlustel (elu24 hoiab ikka kõigega kursis :D) ja siis ta motiveeris mind unes trenni tegema hakkama... :D Ma lähen siis täna jooksma. Üle saja aasta. Oi seda piimhappepidu homme! 

Nüüd ongi õige aeg Veikot tervitada, ja soovida talle ilusaid unenägusid! (Seda blogi loetakse nimelt Veikole unejutuks:DJa ikka kõiki ja kõike tervitaks!

Vanaema ka!

Kaarel ütles, et ta teeb mõne postituse mõni päev. Mis siis muud, kui jääge lainele:D

Kallid-mallid- hiire-kallid!