Sunday, February 17, 2013

=)


Seda, et ...



Head Valentini mulle!=)
...Kaarel alles paar päeva millegi peale ütles mulle, et "Hakkame lõpetama, hakkame lõpetama!" (kindlasti kaks korda) Ja siis mul tuli kohe nii eredalt meelde kooliaeg, kui kontrolltöid sai tehtud. Eriti need mata omad. Ja siis õpetaja oli tunni lõpuks, et "Hakkame lõpetama, hakkame lõpetama!" Iga kord ajab mulle naeru näole, isegi kui omaette ütlen seda:D

 See blogi on kirjutatud kahes jaos- üks täna ja teine varem veits...



Nii... klaar, mis siis uudist kah on? Eriti suurt midagi. Selline klassikaline maaelu. Töö ja kodu. Vahepeal olen saanud suht popiks koristajaks. See nädal töötan ühe hästi toreda noore ema heaks. Eelmine nädal pesin aknaid selle farmeri naise heaks, kelle jaoks Kaarel töötas. (Appi ma tunnen, kuidas juba natuke eesti keel imelikuks läheb. ) Aga järgmine nädal ma töötan ühe snoobi jaoks. Vähemalt Rebecca ütles, et ta on selline aadlik.  näha, mida ma seal siis koristan. Ja minu koristaja tähetund tipnes natuke aega tagasi, kui ma sain sõnumi, et kas mina olen cleaning service? Ja siis ma vastasin, et ma olen Kristiina, aga ma võin koristada :D Ja siis tuli välja, et see, kes sõnumi saatis, oli üks politsei! Kes elab koos kahe teise politseiga(!) Mooras, ja et kas ma võiksin neid kord nädalas koristamas käia:D Ma arvasin, et miks mitte, aga ütlesin, et ma lähen ju märtsis ära. Nüüd on vaikus. Eks paistab, kas saan kolme politseikiku majas koristada :D


Kaarli töö juures kutsa

Nii... mina ostsin endale vahepeal ülestõusmispühade munakesi ja iga hommik söön mõne ära Sellised värvilised munakesed. Ma mäletan, kui ma väike olin, siis ükskord oli ime! Me käisime jõulude ajal surnuaial ja kui tagasi tulime, olid postkastis need värvilised munakesed. Ja sellest ajast saadik mulle tekitavad nad nii elevust! Ja nüüd ma olen õnneks nii suur, et ma olen aru saanud, et ma võin neid endale ise osta. Kasvõi mitu pakki, kui ma tahan. Eelmisel aastal eests müüdi Milka omasid. Selliseid, millel olid praksuvad asjad sees. Ja need olid küll maailma parimad munakesed! Kui näete, siis ostke kindlasti. Praksusid suus! Aga see on juba teine jutt...

Mina sõitsin täna rattaga töölt koju, ja siin on ju see kuumalaine! Ja no niii raske on kuumaga sõita. Nagu kujutage ette kõige kuumemat ilma (40+) ja maantee (mis tähendab kuuma maantee tuult) Ja päike lagipeas ja. No reaalselt kui ma selle sõidu lõpetan (iga kord lootes, et kodukandi farmis inimesi pole, kes minu üle saaksin naerda, et "ohohoh rattaga siin sõidab.heheee" (ja mina pean näg tegema, et mis see 8 kilti kuumaga visata pole!) siis kui ma koduni jõuan ja ratta pealt maha saan ma lihtsalt vingerdan tuppa (sauna), et tilgake juua. Keha on no nii väss ja jalad on süldid. Kähku joon ja siis näeb minu rutiin ette seda, et ma pean kiriesti saama internetti, et äkki keegi on midagi kirjutanud kuskil ja siis lähen magama. Kuni kolmeni, sest siis pole võiamlik enam magada, sest liiga kuum on. Isegi puhuri ja konditsioneeriga:D  Ja siis ma lähen pessu ja siis proovin klaar olla. Panen riidesse, ja sean enda välimust, et adekvaatne olla. Ja sis ülejäänud aja, kuniks Kaarel tuleb, higistan enda välimuse laiali:D 


Kõnnumaa
Mina ei jõua enam ära oodata, kui me siis minema saame. Nagu natuke on magus ka see, et no viimased nädalad ja ei eales ei ela enam NIII tsivilisatsioonist väljas ja nii kuumas ja Austraalias. Ootan järgmiseid asju: tänavalaternaid õhtuti, inimesi, asutusi, jalutusvõimalusi ka pimedas, sportimisvõimalusi, autode hääli. Kujuta ette, et elad ja kõik on selline ümberringi
->




"Tutvust tegemas":D
Niii,  nüüd sellenädalasest suursündmusest- me käisime ratsutamas. Justnimelt! Ka Kaarel oli hobusel seljas! Ja koos me seal aedikus olime. Minul oli hallikas hobune, kes oli selline chill ja Kaarli hobune oli selline natuke närvilisem nooreke ja pruun. Põhimõtteliselt me lihtsal olime neil otsas ja meid veeti nende otsas mööda aedikut ringi. Vahepeal need toredad tüdrukud jooksid kaa, nii, et hobused olid samuti sunnitud tempot tõstma ja meie lihtsalt vappusime nende otsas, nagu täielikult hüppasime ja mina lõkerdasin ja Kaarel naeratas:)  (See oli tal essa kord ratsutada). 



Nagu ei olegi väga muud uut juttu.  Ametlikult 2 nädala pärast oleme siin läinud. Uskumatu!=)

Aga hakkame lõpetama, hakkame lõpetama!





                   Elu on ilus!

                  Kallid kõigile=)