Jonn ja hala

Mõtlesin...

et tuleb ikka ilusti teile tihemini kirjutada. Statistika näitab, et umbes 15 korda päevas vaatate, kas me oleme midagi kirjutanud=) See teeb rõõmsaks, aga samas ka tuletab meelde, et tuleb ikka teile kirjutada!=) Muidu vanaema arvab, et me oleme siin tulekahjude sees ja ei tea kõike mida veel. Tänane postitus aga ei tule väga lõbus. Mul on mingi haiguse moodi asi. Ilmselt kuumarabandus või midagi taolist. Silmade tagant kõik valutab ja lihtsalt süda on paha ja keha nõrk. Juba kena nädalake. Ei ole Eesti inimene ikka loodud sellise kuumuse jaoks...Tööl on ka ainult üks higistamine higistamise otsa. Ja kui kuidagi paha on, siis muidugi tundub kõik ka halvasti.

Nii... asjad mis on vahepeal halvasti olnud. Kaarel pillas oma telefoni asfaldile.Telefon töötab, kuid ekraan on nagu ämblikuvõrk. Siis auto on ikka katki ja igat pingutust selle parandamiseks ei oskagi enam välja tuua. Vahepeal proovisine rootorit tellida, ja siis nädalatega selgus, et seda enam ei toodeta. Nädala ootasime, et kas seda on äkki kuskil Perthis autolammutuses. Kogu aeg oled nagu natuke ärevil, et kas saab või ei saa. Ja siis saigi osakese! Ja siis minust saadi valesti aru ja seda ei toimetatud meieni. Siis ikkagi lõpuks toimetati ja siis see ei teinud autot terveks. Siis viisime mehhaaniku juurde ja enam keegi ei tea. Nüüd on viimane lootus, et arvutiga kuidagi vaadatakse see auto üle ja siis ehk saab teada. Jälle nädalate küsimus ilmselt. Kõik võtab aega. Aga aega ei ole kui on ainult üks katkine auto ja mina käin 6 päeva nädalas tööle ja Kaarel hakkab ka tööle.  Elame siin külaelanike armust. Keegi ikka autot laenab... Igaljuhul, kui seda korda ei saada, siis ma lasen ise selle auto õhku!

Täna oli tööl nii raske päev, et hakkasin nutma. Tüüpiline, et kõik kuhjub, ja siis viskad paberi prügikastist mööda ja hakkad nutma. Aga minu paberiks oli see, et ma tegin ühele vanale naisele KANA mitte singiga võileiva. Peale seda kui ma pidin tuhandeid inimesi toitma ja teenindama. Tema ja ta mees, sellised nunnukad vanad, olid sada aastat oma sööki oodanud, samal ajal kui näljased räpased neoonkollastes helkuritega särkides mehed olid võileibu kaasa tellinud. No nii kuum on köögis suvel töötada(Tervitused Triinule=))selle aja jooksul, kui ma süüa tegin, suutsin kaks korda panni põhja kõrvetada ja aerosoolpudelis õli gaasipliiti lasta, nii, et leek lahvas päris suur. Kujutage mind siis ette. Mina, kes ma mingi kokk pole. Teen kümnele näljasele mehele süüa, ja kõik tahavad erinevaid asju. Minu poolest võiks nad lihtsalt nagu sead kööki lasta, las teevad endale mingi summa eest ise süüa.

Täna oli töö juures uss. Ma mõtlesin, et see on mingi nali. Need mehed, kelle teavaisa ilmselt selleks ajaks sinna saatis, arvasid ka, et see on mingi nali. Vonkles seal poe ees. Vast üle meetrine isend- teismeline- nagu nad ütlesid. No vonkles seal, pea plekkpurgis kinni. Tundus, et mehed hea meelega haarasid ohjad. Üks oli eriti sellise suhtumisega, et ta teab mida teha tuleb. "Too labidas". helistasin siis Rebeccale ja küsisin, et kus on labidas, et meil on selline juhus. Saingi labida, ja mees kiirelt ja delikaatselt lõi suure hooga selle sinna purki, nii, et ussil tuli pea otsast ära. Tõstis siis ussi saba pidi üles, ja viis prügikasti. Vonkles seal veel edasi ja mina koristasin pärast verd. selline vahejuhtum. Nimi oli isendil ilmselt Kings' Brown. Muidugi väga mürgine. Ja siis ma mõtlesin, et nad on ju suhtelislt peenikesed ikkagi. Nad võivad tõesti salakohtadesse minna... Aga pole midagi, mingit suurt ussihirmu minus küll ei tekkinud.

Kui Eestis ämblikke ei tapeta, et toovad head õnne ja nii, siis siin tapetakse kõik mürgised ussid kohe ära (ainult üks pole mürgine) ja äblikke ka tapetakse. Ausalt öeldes, mingit sümpaatiat väga siin ämblikute vastu pole. Vähemalt nüüd on nii, et kui tean, et pole mürgine ja on suhteliselt suur, siis ikka proovin õue viia. Alguses küll ei julgenud midagi teha. Siis kui hommikuti ajalehed tulevad, siis kaks korda on selline Eesti kohta suur ämblik ahalehtede vahel olnud=) teist korda juba ei tapnud ära, vaid viisin välja. Ütlen, kõigega harjub ära... Aga neid on siis tõesti palju! Kui juba paar nädalat ei koristaks, siis maja oleks ämblikuvõrkude alla mattunud. Umbes nii... 

Kaarel tõi mulle süüa=)

Aastavahetus ja jõulud olid minu jaoks natuke nutused. Koduigatsus ja nii... Ei ole ikka 45 kraadise kuumaga jõulutunnet. Aga jõulude esimene püha oli tore, käisime loomaaias! Ja kui aastavahetus tuli suure nutuga (Mammu ka just veel helistas paar sekundit enne aastavahetust ja oi seda nuttu siis!)  Eesti aastavahetuse ajal oli ka juba tore, siis magasime, aga enne vaatasime netist etvd ja teie aastalõpu programmi=) Uusaasta esimene päev oli hästi hea!  muusikafestivalil käisime, ja see oli väga äge! See oli sellises kohas, mis oli nagu amfiteater. Läks lohku ja tuhandeid tuhandeid noori inimesi oli! Hea oli inimesi vaadata üle pika aja=)  Vast see aasta tuleb sama äge, kui see päev oli!=)

Aga muidu on ikka klassikaliselt hästi. Et muretseda pole põhjust. 

aga...

 Nautige külma!

See on siin maal luksus!

Kallid!=)