Täna on siis esimene päev...

... kui mina lähen rõõmsalt ise tööle. Rattaga. Mööda maanteed. 7,5 km. Klaar :D Ma lubasin Kaarlile, et kui mõni suur veoauto tuleb, siis ma tulen kohe maha ja ma sõidan jalakäijate poole peal, et kohe näeksin kui mõni tuleb. Siin on oversizerid kaa. Ka need on ikka OVER sizerid. Ma pole nii suuri masinaid näinudki, kui nemad veavad! Aga ma varun kenasti poolteist tundi, et turvaliselt kohale jõuda!

Ehk siis täna on esimene päev...

... kui Kaarel on kombainer! Senini pole see lihtsalt võimalik olnud, sest siin on ilmad sellised ebatüüpilised. Vahepeal isegi sajab vihma ja meenutab sellist Eesti sügist. Siis peab kõik mitu päeva kuivama, et saaks lõigata. Aga täna on see päev. Panin talle ilusti söögikarbi kaasa. Ta on ilmselt 9 tundi tööl täna. Hea uudis on see, et nüüd ta ei pea enam mind koju ootama, ja see ka, et nüüd saame mõlemad palka!

Muidu on suht klaar siin elu. Elutoa remondi saime ka tehtud ja köögi värvisime ka natuke ära, et klaar ja puhas oleks. Nüüd on siin juba täitsa hea elada. Bobtailile paneme ikka piima ja ta salaja käib ja kibekiiresti joob selle ära! Ta tõesti ilmselt lõhna peale tuleb. Luurab ja tuleb!

Mina käin ju seal apteegis. Nii kui meil linnapäev on- mingi 2 korda nädalas, mina alati palun, et ma saaksin minna apteeki. See on selline pood, kus on rohud, kingid, pudipadi, meik, lõhnad ja kodusisustus. Selline naistelt-naistele pood. Ja siis mina lähen sinna ja olen seal. Vaatan kõik asjad üle. Iga nädal juba vaatan:D nuusutan lõhnaõlisid ja puudutan kosmeetilisi tooteid :D see on ainuke selline asi, mida ma saan selle asemel teha, et mul pole siin sõbrannasid ja kaubanduses ei saa jõlkuda. Ja siis ma olen seal, ja tihti Kaarel ootab väljas, et ma juba tuleks, aga minul on niivõrd raske lahti lasta ja lahkuda sellest poest. Aga siis ma alati ikkagi pean ära tulema. Vahel ma isegi ei osta midagi. Lihtsalt olen seal, nukralt :D Nagu ilmselt laps, kellel lasteaias on hullult äge mäng pooleli, ja kes ei taha koju minna, aga emme-issi tulid järgi talle. Aga

siis kui ma viimane kord sealt ära tulin, muidugi nuusutasin lõhnaõlisid, kuis suutsin... ja ühte olin juba mitu mitu korda nuusutanud (ja mul oli lõhna vaja ka) *Siinkohal aitäh Evelynile, kes ilmselgelt on mulle kinkinud sünnipäevaks maailma parima lõhna, mida biitida ei saa vist ükski teine lõhn...aga mis on nüüd otsas!.. Eniveis... siis ma tulin poest välja, ja Kaarel küsis, et ei ostnudki midagi või? ja mina et, nuusuta, et vaata, siin on lõhnaõlid! Ja siis ma küsisin, et kumb talle rohkem meeldib, ja talle meeldis üks rohkem kui teine. Ja siis ta ütles, et osta ära siis! odav oli kaa! Ja mina muidugi läksin, ostsin ära, ja peale seda, nägin kohe sada paremat pakkumist. ja siis ma veel mõtlesin, et ma olen kaval ja ma ei allu provokatsioonidele lõhn ümber vahetada. Ja siis.. muidugi pärast selgus, et see ajab mul pea valutama ja jonni ajab kaa peale, et ma nii tahtsin, aga läks kõik nässu. Nüüd see lõhnaüli on seal kapi peale ja tuletab mulle seda kõike meelde. Ma tahaks ta hävitada. Kaarel tegi ettepaneku ta heategevuseks anda. Ta ka arvas, et see lõhnab "odavalt" kui ta seda peale ostmist nuusutas. Tänks sis:D

Aga arvuti aku saab kohe varsti tühjaks. Täna on elekter ära, sest see farmer ajab mingeid asju. Päkapikud käivad meil ka. Kenasti mõlemal. Kuigi natuke on nii, et Kaarli päkapikud toovad nagu neid asju, mis mulle meeldivad, ja minu omad toovad neid maiustusi, mis Kaarlile meeldivad. Eile tõi päkapikk mulle näiteks Kaarli lapsepõlve ühe lemmiksokolaadi- Milkyway! Ilmselt ajavad need päkapikud midagi sassi...


Aga mõnusat lund teile ja suured kallid. Mul on jõulutunde igatsus!

Kallid!

=)