Thursday, January 31, 2013

Mullikad

Täna saate palju pilte!


Läksime uut autot ostma! Tere meie uuele pereliikmele ja head aega vanale! Esitleme- uus ja vana- kõrvuti! Progress missugune. Firma on sama, vahe on selles, et uus sõidab!





Täna oli...

Kaarel mullikaid jahutamas=)
...selline päev, kus ma olin nii elevil. Ma ei mäletagi, kuna ma nii elevil olin- lapsemoodi nagu siis, kui sai vasikale käe suhu pista või midagi :S  :D. Nimelt ma sain täna Kaarliga minna tema tööle kaasa. Nimelt autoga mullikaid toitma! Kaarel tuli mulle töö juurde järgi, endal auto peale laaditud põhimõtteliselt klassikaline põhk. Huvitav, et lehmad siin põhku söövad. Nii palju, kui mina teadsin, siis lehmad söövad heina. Aga põhk mis põhk. 
See oli kõik nii põnev! Kõik see autoga kõnnumaal sõitmine ja väravate avamine ja... Ja siis need mullikad! Juba värava taga kaugel ootasid- nii kõvasti tahtsid põhku! Nii palju, kui Kaarel rääkis ühtede teiste mullikate toitmisest, siis ta pidi neid lollitama ja meelitama värava eest ära. Tegi petekat, et sõidab mujale, ja siis kõik veised nagu jüngrid järgnesid talle. Ja siis sõitis ise kähku tagasi, ja pani põhu maha ja tõmbas uttu enne, kui veised matsu ära jagasid.




 Ega tema ju ka ei teadnud, kuidas nad reageerivad, kui võõras mees autoga sinna vurab. Aga tookord ta sai ilusti hakkama, ja seekord oli juba pro.  .. Siis MINA avasin värava ja Kaarel sõitis sisse. Mullikad nii tahtsid juba süüa. Passisid kambas ja peaaegu tulid auto peale! Mina vapralt olin auto tagumise osa peal (mitte kast, aga selline nagu lavats) Ja lükkasin neile põhuviilakaid. Kaarel tuli ka appi, koos lükkasime! Ja nemad kohe läksid hunniku peale nosima. Ja siis me veel pidime suuremaid lehmasid ka toitma! 

Vist veiseid... Nad olid palju suuremad ja teises aedikus. Üks veis oli miskipärast üksinda lammastega, aga ma ei saanuki täpselt aru, miks. Kaarel midagi rääkis, et nad eile ei saanud teda aedikusse ajada. Aga kas ta nüüd jääbki sinna? lammastega? Ta on ju lehm ja ta sõbrad on kõik aia taga...aga okei... Aga ma nägin pulli! Täpselt selline nagu mingi Hispaania plakati peal või filmis! Nii suur ja majesteetlik. Peaaegu kaks korda nii suur nagu klassikaline lihaveis. Kohe selline jäme! Ma ilmselgelt lähen nii elevile selle jutuga, ilmselt räägivad minus lapsepõlve lauda- ja loomakogemused=) Aga pull oli suur!

Palun zoomida seda pilti
See auto ongi päriselt selline!
 Seekord sai nii, et Kaarel sõitis autoga, ja mina olin taga! Kõik veised tulid autole järgi. Ma olin nagu kuskil safaris mingi loomakaitsetöötaja- juuksed tuules lehvisid ja toitsin suuri loomi! Ja siis need põhuviilakad olid ikkagi liiga rasked ja kaarel jättis auto tööle, nii et see sõitis mäest edasi üles mööda kõnnumaad (ise), ja siis me koos lükkasime neile palakesi. See oli nii äge! Ja pärast MINA sõitsin selle käulaga tagasi! Ma juba täitsa hästi oskan autoga sõita. (Kaarel jääb tihti eriarvamusele) Ma ei saa aru, kus autol rattad on täpselt. hea oleks panna tuuleklaasile mingid kleepsukesed, et siis on hea vaadata, kus nad on. Minu loogika=)





Aga üldiselt on viimasel ajal normikas olnud. Austraalia päev oli siin! Mega ilutulestik. Pool tundi kestis kokku ja siis see õhtu oli tore küll. Järgmine õhtu oli nii, et selles osas me oleme eriarvamusel. Kaarel väitis, et mul tuli jonn peale, mina keeldun nõustumast. Aga enne seda kõike me käisime restos. Kõht oli tühi ja pidime välja minema sööma. Ja enne kui arugi saime istusime mingis sellises pisikeses restoranis, kus keskel oli suur köök ja pakuti sushit! Klienditeenindus oli nii tasemel, et ei saanud midagi öeldagi enne, kui juba lauas olid ja menüüd ees. Siis vaatasime küll üksteisele otsa, et okei siis:D Sushi siis sushi. Ma pole nagu kunagi sellest söögist aru saanud. Pigem nagu mingi eputamine minu jaoks või mood. Ja me ei saanud menüüst midagi aru :D nii põnev oli! Aga midagi me tellisime ja siis hästi maitsev oli tõesti! Tõesti uskumatult maitsev! Aa Kaarel on hakanud seda sõna kasutama- "uskumatu" ta ütleb seda rõhuga essil. "ussskumatu" ja enamasti minu kohta  :D

niii... ma olen nii lummatud sellest mullikakogemusest, et muu ei tulegi meelde Kurta pole küll millegi üle! Hea on kogeda nii erinemaid asju Kaarel ka ütles, et tal on hea meel teha selliseid asju, mida muidu nagu ei satu tegema. (mullikad ilmselt:D). Siis käisime veel ookeanimaailmas. Tore oli! Sai raikala silitada! Ja suured haid olid akvaariumis!


 

Nüüd igaljuhul on megasäästukuu, mis laivis küll ennast veel näidanud pole... Aga uue kuu alguses on tsau-pakaa selle kohaga ja lähme itta. elu on hea üldiselt. Aga mina muidugi kurvastasin ka täna natuke.  Eile ma vaatasin telekast Forrest Gumpi ja see lõppes sellega, et ma nutsin eile ja täna. Ja olen selline pehmo. Ei saa ikka nii elada, et filme palju ei vaata. Siis oled nii tundlik ja elad igat filmi nii läbi. Ja siis kui on melanhoolne, siis kõik muud asjad tulevad ka meelde! aga ma hoian ennast unistustega kripsus-krapsus. Täna ma näiteks unistasin meie tulevasest kassipojast. Kassi poeg :D naljakas sõna. Aga minul on meile plaan, et me võtame sügisel kassipojakese ja üllatusega tõdesin, et Kaarel polnudki kategooriliselt vastu. USKUMATU! Aint ütles, et karva ajab ju. Aga küll saab.Temast saab selline kass, kes käib meiega kaasas ka, kui me nädalavahetusel Tagakülla tuleme või Tähtverre=) Nagu hästi tark, ilus ja klaar kass. kes on piisavalt solgutatud, et halva ilma korral süles magada, või Kaarli või minu puudumise korral kaissu pugeda. Aga mitte liiga solgutatud. Ikka iseloomuga!
Täiesti lambi juttu ajan praegu juba. Ilmselt see näitab seda, et mõte jookseb ja elu on peas lihtne=)

Mõtle, kõik te loete seda ju:D Kaarli pere ka loeb, ja mina siin südamest räägin ka kõige lihtsakesemat juttu:) Aga sellest pole midagi! =)

Tervitused kalaklubile!
Kui me kuu pärast Adelaide'i lähme, siis seal on suht jahe. Mulle tuli meelde ka, kuidas Anna-Liisa, kui ta Ausis elas, kurtis, et nii külm on toas. Siin on jah nii, et kui talv on, on õues jahe ja toas ka. Mingeid ahje väga pole. Ilmselt saab see raske olema. Aga vähemalt kõige kuumema aja me oleme ikka kuuas kohas :D

Kallid kõigile ja olge kõik lihtsakesed! Õde, ma pole su kirja ikka saanud! Uskumatu! Ja Kaarel pole siiani postitanud pakikest kodustele. Ja Mammu ma pole sinu oma ka posti pannud veel. Ja varsti saadan vanaemale ka kaardi! Praegu pole mõnda aega kellelegi saatnud! 

Aga selles suhtes, et kustun ikkagi üles meile ka kirjakesi saatma. Suht palju rõõmu teeb. Näiteks issi võiks mulle käsitsi kirjutatud kirja saata joonistustega=) Kadi ja Mari abiga=)





Mega oversizer. Ongi terve suur(!)
tee täis!Ma pole nii suuri rattaidki näinud!
Aga kallid kõigile klassikaliselt ja olge mõnusad! Blogi tagsiside on olnud mõnusalt positiivne, nii, et tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata. Kaarlil on seda blogivaimu küll harvem kahjuks... Enne ta ütles, et on rammestus peal. Magab teises toas õndsasti. Meil on kell pool 10, mis tähendab uneaega!

Head ööd! Vaadake, kui suured masinad siin on. Ilmselt kaevanduse omad. Ausalt, nagu kollid!




TSAU!=)

Thursday, January 24, 2013

TERE!

No tere, tere!

Kaarel on praegu tööl. Tal seda tööd ikka jagub. Kui minul on mingi 6-7 tunnised tööpäevad, siis temal on mingi 12 tundi. Vahel rohkemgi! Ja praegu ta sai veel mingeid huvitavaid tööotsi. Mingite leiutajate juurde (nagu ta ütles :D), kes katuse all olevatele soojakutele telliskivimüüri hakkavad ümber ehitama. Kaarel pakkus, et neil on see mingi kümne aasta projekt, olles hinnanud üldist farmi seisukorda ja lahendusi. Nii... see nädalavahetus  tuleb tore! Lähe oma nunnu Holdeniga Perhi. Loodame ühe ropsuga ära saada, kasvõi eeslinna! Ja siis maha kanda! (Sest kui seisma jääb on mingi poolteist tundi käivitusvõimetu). Siis lähme rongiga linna ja elame linnaelu. Essat korda oleme backpackersis ja kuueses toas. Naris magame :D Saab siis see variant ka proovitud. Mina loodan, et laupäeval lähme peole ka! Esmaspäeval on siin selline asi nagu Auzzie Day (ma ei tea, kuidas kirjutatakse täpselt )aga- Austraalia päev. See pidi suurem pidustus olema, kui aastavahetus. Tähistavad austraallaseks olemist. Nojah, kui iseseisvuspäeva ei ole, siis midagi tuleb ju tähistada!:D


Nii ja siis mina loodan, et saab peole ja linna peal inimeste sees kõndida ja ei tujud on head.  Randa võiks kaa minna, ja hitt on kindlasti see, et me lähme meremuuseumisse, sellisesse, kus haikalad on suures akvaariumis, ja saad seal all kõndida. Aga mitte nii nagu Soomes, et pisike, aga ikka SUUR!Ma väga ootan seda. Nüüd kõigil vaade vasakule. Kujutage ette, et see on põhimõtteliselt lammaste karjamaa. Mitte, nagu, et valged ümarad lambad kepsutavad rohelisel aasal, vaid et hallid kõhnad lambad on KÕNNUMAAL! Ma ei saa aru, mis farmeritel arus on, et lambad nii elavad. Kaarli farmeril kaa kuuke tagasi oli paarkend surnud lammast kõnnumaal nälga surnud. Aga see pole sur kadu kui ülejäänud 10 000 elus on... Ilmselt nad päev otsa ootavad, et mingi libleke kuskil kasvaks ja siis söövad selle õhtusöögiks. Ma isegi nägin, kuidas lambad kaabivad! Lambad ju ei kaabi! Aga kaabivad siin. Kaabivad kõnnimaad, et äkki maa all on midagi! 


Tööl köögis
Ja muud juttu ka! Eile, nagu tina tuhka, said kõik plaanid ümber mõeldud. Me ei lähegi enam Geraldtoni, vaid hoopis ida poole ja veebruari lõpuni oleme siin. Nüüd kui me nädalavaheutsel endale auto ostame siis selle pilliga sõidamegi. Või noh... Kaarel sõidab. Siis ikka liigub siin ringi, mitte ei jää laagrisse ühte Austraalia otsa. Mul kohe hakkas nii kergem ja elevus, sest see töö, mis mul oleks Geraldtonis olnud, oleks olnud selline väikse koormusega ja ülemus, tuli välja, on kummaline. Ja siin on koormusele tark ikka valu anda. Mitte nii, et sul on 4-5 tundi päevas tööd. Igav on passida, kui Kaarel niikuinii töötab. Ja seal on suuremad lootused, et Kaarel saab töö, mis talle meeldib ja on erialane. Minul on suva, kus ma koristan ja teenindan=)



Kaarel ütles, et see olen mina.
Lääne-Austraalia muuseumis nimelt
Aga auto ostuga läks nii, et postitasin eestlased Austraalias Facebooki foorumisse, et kas kellelgi on autot müüa. Ja saimegi ühe, mis sobis  (Juba saime teada sellise pisiasja, et kogu aeg peab üks uks lahti olema, sest muidu ei saa sisse autosse :D )No miks ei sobi, kui TÖÖTAB:D kusjuures mul on ikka raske uskuda, et auto saab töötada. Ja Kaarelgi keelitas mind, et ma sellele omanikule kirjutades liiga peale ei käiks üle küsides, et kas ikka TÖÖTAB, SÕIDAB NOH!?:D Mul nii raske uskuda! Harjunud, juba, et auto peale ei saa loota. Isegi see meie laenuauto juksisib. Praegugi Kaarel jätab auto õhtul mäe otsa, kivikene ratta ette. Targu, et hommikul on hea  lükata ja peale hüpata. Vana hea mägistart. Mõtle, kui ongi nii, et istud autosse ja sõidad... Mitte, et vaatad-et-peab-tankima-ja-siis-juba-otsid-sellist-tanklat-kus-oleks-koht-kuhu-peale-tankimist-saaks-pumba-juurest-auto-ära-lükata. :D  ja siis poodi minna seniks, kuni auto puhkab. Ja hea on see, et selle poisiga on mul Facebookis 6 ühist tuttavat. Siis on turvalisem ka...

Mis sis veel. Muidu on ikka kõik klaar. Mina töötasin täna töö juures välja säästmise masterplani. Ilmselgelt väga keerulise, aga samas lihtsa. Hästi rahul olen:)  Jah. Kuigagi kerge tunne on sellepärast, et ida poole lähme. Nagu kodule lähemale. Aga tegelt kaugemale. Kodule läheale ilmselt selletõttu, et itta me pidime niikuinii minema. Ja nüüd ongi tunne, et lähmegi! Järelikult tuleb kojutulek ka lähemale!

Kaarli kombain
Täna sain töö juures kaks kirja! Aitäh Linda, Sanna ja Mammu!!! Ma poolteist nädalat iga päev olen nii elevil, et äkki täna on ja kunagi ei ole... nüüd oli kaks tükki! Ja üks on veel õelt ka soolas! Nii, et see peaks ka varsti jõudma. Ma ei saa üldse aru, kaua nad tulevad. Osad mis ma varem saatsin pole jõudnud, mis hiljem saatsin on kohal. Aga varsti tuleb jälle vanaemale postkaart panna teele! Mul pole aimugi, mitu ma talle juba saatnud olen, ja mis pildiga. Nimelt Moora postkontoris pole väga suur valik=). Agaaa... võrreldes eelmiste nädalatega on hea ja mõnus. Netti ostsime ka juurde , nii, et on nagu maailmaga ühendus olemas=)

Seekord siis saate vanu pilte, sest uusi väga polegi. Oleme siin paiksed olnud. Nädalavahetusel teeme.MEREMUUSEUMIS :D  mitte mere, vaid ilmselt ookeani tegelt. Ikka raske on ära harjuda.:)


Kallid kõigile ja ilusat talve.  Meil on sis nii, et Suvi-sügis-suvi-sügis-talv-suvi-sügis... :S  Hallo:D


=)

Tuesday, January 15, 2013

Jonn ja hala

Mõtlesin...

et tuleb ikka ilusti teile tihemini kirjutada. Statistika näitab, et umbes 15 korda päevas vaatate, kas me oleme midagi kirjutanud=) See teeb rõõmsaks, aga samas ka tuletab meelde, et tuleb ikka teile kirjutada!=) Muidu vanaema arvab, et me oleme siin tulekahjude sees ja ei tea kõike mida veel. Tänane postitus aga ei tule väga lõbus. Mul on mingi haiguse moodi asi. Ilmselt kuumarabandus või midagi taolist. Silmade tagant kõik valutab ja lihtsalt süda on paha ja keha nõrk. Juba kena nädalake. Ei ole Eesti inimene ikka loodud sellise kuumuse jaoks...Tööl on ka ainult üks higistamine higistamise otsa. Ja kui kuidagi paha on, siis muidugi tundub kõik ka halvasti.



Nii... asjad mis on vahepeal halvasti olnud. Kaarel pillas oma telefoni asfaldile.Telefon töötab, kuid ekraan on nagu ämblikuvõrk. Siis auto on ikka katki ja igat pingutust selle parandamiseks ei oskagi enam välja tuua. Vahepeal proovisine rootorit tellida, ja siis nädalatega selgus, et seda enam ei toodeta. Nädala ootasime, et kas seda on äkki kuskil Perthis autolammutuses. Kogu aeg oled nagu natuke ärevil, et kas saab või ei saa. Ja siis saigi osakese! Ja siis minust saadi valesti aru ja seda ei toimetatud meieni. Siis ikkagi lõpuks toimetati ja siis see ei teinud autot terveks. Siis viisime mehhaaniku juurde ja enam keegi ei tea. Nüüd on viimane lootus, et arvutiga kuidagi vaadatakse see auto üle ja siis ehk saab teada. Jälle nädalate küsimus ilmselt. Kõik võtab aega. Aga aega ei ole kui on ainult üks katkine auto ja mina käin 6 päeva nädalas tööle ja Kaarel hakkab ka tööle.  Elame siin külaelanike armust. Keegi ikka autot laenab... Igaljuhul, kui seda korda ei saada, siis ma lasen ise selle auto õhku!

Täna oli tööl nii raske päev, et hakkasin nutma. Tüüpiline, et kõik kuhjub, ja siis viskad paberi prügikastist mööda ja hakkad nutma. Aga minu paberiks oli see, et ma tegin ühele vanale naisele KANA mitte singiga võileiva. Peale seda kui ma pidin tuhandeid inimesi toitma ja teenindama. Tema ja ta mees, sellised nunnukad vanad, olid sada aastat oma sööki oodanud, samal ajal kui näljased räpased neoonkollastes helkuritega särkides mehed olid võileibu kaasa tellinud. No nii kuum on köögis suvel töötada(Tervitused Triinule=))selle aja jooksul, kui ma süüa tegin, suutsin kaks korda panni põhja kõrvetada ja aerosoolpudelis õli gaasipliiti lasta, nii, et leek lahvas päris suur. Kujutage mind siis ette. Mina, kes ma mingi kokk pole. Teen kümnele näljasele mehele süüa, ja kõik tahavad erinevaid asju. Minu poolest võiks nad lihtsalt nagu sead kööki lasta, las teevad endale mingi summa eest ise süüa.

Täna oli töö juures uss. Ma mõtlesin, et see on mingi nali. Need mehed, kelle teavaisa ilmselt selleks ajaks sinna saatis, arvasid ka, et see on mingi nali. Vonkles seal poe ees. Vast üle meetrine isend- teismeline- nagu nad ütlesid. No vonkles seal, pea plekkpurgis kinni. Tundus, et mehed hea meelega haarasid ohjad. Üks oli eriti sellise suhtumisega, et ta teab mida teha tuleb. "Too labidas". helistasin siis Rebeccale ja küsisin, et kus on labidas, et meil on selline juhus. Saingi labida, ja mees kiirelt ja delikaatselt lõi suure hooga selle sinna purki, nii, et ussil tuli pea otsast ära. Tõstis siis ussi saba pidi üles, ja viis prügikasti. Vonkles seal veel edasi ja mina koristasin pärast verd. selline vahejuhtum. Nimi oli isendil ilmselt Kings' Brown. Muidugi väga mürgine. Ja siis ma mõtlesin, et nad on ju suhtelislt peenikesed ikkagi. Nad võivad tõesti salakohtadesse minna... Aga pole midagi, mingit suurt ussihirmu minus küll ei tekkinud.

Kui Eestis ämblikke ei tapeta, et toovad head õnne ja nii, siis siin tapetakse kõik mürgised ussid kohe ära (ainult üks pole mürgine) ja äblikke ka tapetakse. Ausalt öeldes, mingit sümpaatiat väga siin ämblikute vastu pole. Vähemalt nüüd on nii, et kui tean, et pole mürgine ja on suhteliselt suur, siis ikka proovin õue viia. Alguses küll ei julgenud midagi teha. Siis kui hommikuti ajalehed tulevad, siis kaks korda on selline Eesti kohta suur ämblik ahalehtede vahel olnud=) teist korda juba ei tapnud ära, vaid viisin välja. Ütlen, kõigega harjub ära... Aga neid on siis tõesti palju! Kui juba paar nädalat ei koristaks, siis maja oleks ämblikuvõrkude alla mattunud. Umbes nii... 
Kaarel tõi mulle süüa=)


Aastavahetus ja jõulud olid minu jaoks natuke nutused. Koduigatsus ja nii... Ei ole ikka 45 kraadise kuumaga jõulutunnet. Aga jõulude esimene püha oli tore, käisime loomaaias! Ja kui aastavahetus tuli suure nutuga (Mammu ka just veel helistas paar sekundit enne aastavahetust ja oi seda nuttu siis!)  Eesti aastavahetuse ajal oli ka juba tore, siis magasime, aga enne vaatasime netist etvd ja teie aastalõpu programmi=) Uusaasta esimene päev oli hästi hea!  muusikafestivalil käisime, ja see oli väga äge! See oli sellises kohas, mis oli nagu amfiteater. Läks lohku ja tuhandeid tuhandeid noori inimesi oli! Hea oli inimesi vaadata üle pika aja=)  Vast see aasta tuleb sama äge, kui see päev oli!=)



Aga muidu on ikka klassikaliselt hästi. Et muretseda pole põhjust. 

aga...



 Nautige külma!

See on siin maal luksus!

Kallid!=)