munakesed=)

No tere Muskad!

Siin on teile kaua oodatud blogipostitus! mina kirjutan elust ja Kaarel seekord üllatuseks... ei ole kirjutamise soone peal. =)

Pole kaua aega kirjutanud, sest pole väga midagi kirjutada olnud ja ausalt öeldes pole väga tuju ka olnud. Mis sa ikka kirjutad, kui elu väga lill pole. Jõudsime Adelade'i nädal aega tagasi ja mina olen hoolega tööd otsinud, mis ON päris stressirohke. Aga selle nädala jooksul oleme saanud elukoha- üürime ilusas majas ühte tuba ja väga võimalik, et mina olen töö leidnud ja oleme üle elanud voodilutikad. Just, lugesite õigesti.

Meie tuba

Me ööbisime ühes backpackersis ja siis seal üks tüdruk oli hästi punniline. Ja siis järgmine päev teine. Ja siis mõnepäeva pärast ka mina. Seal olid voodilutikad- inglise keeles bedbugs. Võite googeldada, millised need hammustused on- jubedad- aga õnneks mul hakkavad juba ära kaduma. Meeletult sügelesid. Sääsehammustused on nagu nali nende kõrval. Ja ainuüksi jalgade peal oli mul üle 85 hammustuse. Minul oli küll alguses kahju, sest tundus, nagu ainult mina sain hammustada, ja siis ma Kaarlile kohe ütlesin, et ebaaus on! Ja "kahju, et sinul pole neid..." ja siis Kaarel oli nagu, et "ära räägi!" ja nüüd paar päeva hiljem on temal ka hammustused ja muidugi olen mina süüdi  :(  Aga kõige vastikum selle juures on ikka see, et kas me nad endaga kaasa võtsime? Mina järeldasin, et kuna minul pole uusi hamustusi juurde tulnud ja nende ilmnemise aeg võib olla kuni 12 päeva, siis vast me  ei võtnud ja Kaarlil lihtsalt lõid hiljem välja. Igatahes on nad õudsed! Ja issi- see saunaskäimise karistus, mis sul kunagi Setumaal oli- ma olen sada korda kindel, et seda tegid voodilutikad! =) Öösiti siiani üks või teine äkitselt kargab püsti ja käseb teisel tuld panna, et keegi oli voodis... :D

Köök

KODU: on meil mõnna. Selline Arkaadia stiilis. Klaarikas ja hele. Pildi pealt on nagu selline kaasaegne ja ajakirjast aga lähedalt on kõik nagu mängu! Tolmuimejast mööblini. Kuidagi eblakas, õhuke ja kogu aeg on hirm et läheb katki :D Aga see on sellise 15-20 mintsa kaugusel kesklinnast, mis on selline mai tea... mitte lähedal, aga saaks ka veel kaugemal olla. Ja selles suhtes on äge, et tõesti on tore. Meil on aias viigipuu ja viinamarjapuu- nii, et praegugi võiksin minna ja süüa viigimarju ja viinamarju aiast. Ja mitte nagu nutuga pooleks, et tegelt on poolmädad ja toored, aga tõesti on küpsed ja ilusad!=)

TÖÖ: Mina olen ühe töökoha ära ütelnud, kus ma oleks saanud päevas 4 tundi tööle ja tagasi minna. Olen käinud ühes magustoidukohvikus, ja saaksin seal väga väikse kohaga olla, ja proovikal ühes Itaalia restos, mis on selline kreisi...

Maja 

70 lauda ja kui proovikas oli, oli puupüsti täis. Neiud lihtsalt jooksid. Mina olin seal ka nii, et visati lihtsalt vette, et vaata ise kuidas hakkama saad. Ja muidugi ei puudunud mahlasest töökollektiivist ülemus (seda tüüpi, kellest mitte midagi aru ei saa- kas ta on vihane, rõõmus, kuri, lahke?)
 ja töötajad ...kes on robotid, töötajad, kes on masinad ja töötajad, kes teavad kõike, ja töötajad, kes on õnneks aeglasemad ja lahked ja ütlevad et tore kohtuda sinuga. NO töövestlus oli lihtsalt õudne:D see boss on seal selline keskealine Itaalia mees. Selline mustade juustega ja  mustade silmadega ja äärmiselt nagu... karismaatiline? selline, et reaalselt MINUL ei olnud võimalik töövestlsed naeratada:D sest ta oli nii "raske" ja rääkis nii vähe ja oli nii jube ja tõsine mees! Aga ma proovikal nägin, et ta naeratas ühe korra. Jumal tänatud! Ja mulle pidi keegi seal nädala lõpus tagasi helistama, aga veel pole helsitanud. Loodan sinna tööle saada, sest siis ma käiksin vaid tunnikese tööle, ja tunnikese tagasi. Ja õnneks seal pole mitte klassikaline lauateenindus, vaid on selline, et letist ostetakse ära, ja siis on meeletu tsekimajandus, et tsekk kööki ja tsekk söögi peale ja no kõik kohad on tsekikesi täis.

SPORT- mina hakkasin kolm- 4 korda nädalas jooksma. Punkt :D

MUNADEPÜHAD- meil on täna munedepühad. Keetsime neli muna.

Pühade hommikusöök ehk
 olen hea perenaine

Üks kees puruks. Valgeid mune siin pole olemas. Seega keetsime endale kaunid pruunid munad, sest "meie peres ei värvita tehisvärvidega mune". Muidugi ei puudunud laualt ka puuviljad, vahukoor, ahjusoojad saiad ja munakesed! Värvilised munakesed- fooliumi sees. Tänu sellele, et ma nüüd suur inimene olen, sain poest osta täpselt nii palju munakesi, kui vajalikuks pidasin, ja ei pidanud kedagi lunima. Menüüs on helesinised valge sokolaadi munakesed ja kirjud sokolaadimunakesed- punased, kollased, rohelised, sinised.  ja suurem sokolaadimunake lilla fooliumi sees ja kinder surprise! =) Ja Kaarel tegi mulle täna hommikul veel easter-hunt'i. See on see, et otsid,  ja kuna meil on aed, siis see toimus aias. Ja kui hommikul vihma hakkas sadama, siis Kaarel ütles, et "oioi  mine õue kohe!" Ja siis vihma nii sadas, ja mina jooksin aias ringi ja siis Kaarel ütles, et "ma nägin siin pool vist midagi!" Mina kohe uskuma. ja oligi - munakeste rada, vihma sees! Läks puu alla, ja siis puutükikeste all (meil on aias muru asemel selline puutükikeste puru) oli pakike! Ja seal oli raamat- sellest, et kuidas õnnelikuks hakata... Ma loodan, et ma veel täitsa lootusetu pole:D  JA  temale tõid jänesed pleedi. Traktoritega pleedi. Aga mitte õue, vaid tooli peale ja talle tõid veel macaronesid- sellised värvilised maiustused. Talle need maitsevad. Aga mina muidugi rõkkasin. aga tema oli tagasihoidlikum ja jälle mul on tunne, kuidas mina ei oska kingitusi teha, ja tema teeb alati paremini... =) 

ÜLDISELT- see, et tööd veel kindlat pole, see teeb koduigatsuse suuremaks. Nüüd nagu tuleb vist see päris koduigatsus. Aga samas see on rõõmus, sest varsti näemegi ju. Nii natuke on jäänud.

ROPENDAMINE- Kaarel on väga ropendama hakanud ja koledasti rääkima.

puu tuleb peast välja

SÄÄSTUD: suht ümmargune null. Lihtsalt masendav. Ilmselt ei tohi sellest mõelda, ja tuleb seda raamatut lugeda, mis jänes tõi. Lihtsalt meeletult kallis on elu ja söök. Aga vast saab veel jala säästmise ukse vahele. Üldse käib üks meeletu jalgade ukse vahale saamine. Saaks vaid säästu ukse vahale, saaks vaid töö ukse vahele jne... Jõuan jälle selleni, et "Krissu jää vait" ja loe seda kollast raamatut, mis jänes tõi. Kõike on külluses. Isegi munakesi. 

TELEKAS: Meil on telekas. Ja see tähendab seda, et oleme tihti naelutatud teleka ette. Eriti minu arust Kaarel. Ja see teine, kes samal ajal näiteks arvutis on, kusjuures samaaegselt ka telekat vaadates, on zombi. See tähendab seda, raske on rääkida teisega, kui ise oled netis. Ei vasta, ja ei kuule ja ei näe. Ja siis teine on alati hädas tähelepanu võitmisega, sest teine on zombi. Ja siis muidugi tundub, et teisel on seal netis nii põnev, ja siis tahad rottida tema põnevust ja saada teada uusimaid uudiseid.  Aga siis teine ei taha anda! Mina näiteks tahan mõnda põnevust ainult endale hoida, sest niikuinii me teeme kõike koos. Ja siis on hea mingi sala-asi, mida ise tead...

munakesed=)

JONN: mina olen emotsionaalselt ilmselt natuke raskemini käsitletav praegu. Töö otsimine on segatud hirmu ja sellega, et kas ma ikka olen piisavad hea, ja kas ma ikka näen piisavalt vaeva jne...(Jälle raamatu lugemise koht ilmselt=)) Samal ajal  kui Kaarel ootab kuni töö temani tuleb. (Ilmselt tuligi, sest need kaks poissi, kes siia majja kohe sisse kolivad töötavad ühe silla ehituse peal- MIS ON KODU LÄHEDAL ja üks ütles, et ilmselt on tööd pakkuda) Ja siis me vahel elame üksteise peal välja ka kõike. Näiteks peale kolme nädalat autosõitu ja kõrvuti olemist autos ja nii edasi ja nii edasi.... siis me lihtsalt enne Adelaide'i jõudmist röökisime veidi. Sai hea=)

Aga ilusaid munadepühi teile ja kallistused!=)

Keedan praegu kisselli. Sama, mida emme pühade ajal keetis!
Emme igatsus on küll...

Reisukas

No tere Muskad!

Tegime keedumune

No nüüd  ausalt, et täitsa koduigatus on. Ilmselt on see kadedus kaa, et teil kevad tuleb, ja te olete nii vaprad olnud ja suutnud talve üle elada! Muidugi ilmselt seda Kaarli postitusest me jäämegi ootama. Praegu ta südame rahuga magab mul siin kõrval. Me ju eelmine laupäev alustasime oma trippi! Seeda oleme 5 ööd maganud enda kallis autos ja tänane  öö oli essa hostelis. Mina olen üldse praegu üleval, sest mul hakkas voodis magamisest selg täiega valutama :D

  

On jah peal. Ilmselt seetõttu, et nüüd oleme täitsa rändurid ju! Oleme siis sõitnud lõuna poole! Suurim muutus on see, et reaalselt palju külmem on ja rohelism. Siin on vaja pusa ja õhtul ka pikki pükse. Lehmad on kirjud ja söövad rohelistel karjamaadel. Lambad ei kaabi ja metsad on siin! Viige ennast nüüd oma kujutluses Karupoeg Puhhi juttudesse ja tuletage meelde, kuidas Puhh kinni jäi Jänku juurde. Ja nüüd tuletage meelde, milline oli see puu, mille sisse ta kinni jäi- selline suur. Või siis sõrmusteisanda fännid- teid on kindlasti palju :D- kujutage ette seda kampa puid, kes elusad olid. No sellised puud ongi siin. Sellised suured suured- 60 m  kõrged, jämedad, puukoor on nagu nahk ja suured käigud on ka vahel sees! Me käisime mingil tree-top-walkil. See on selline, et teerada on tõmmatud sellise suure metsa kohale, kus mõned puud on üle 60 meetri pikad, ja siis vaatad seal neid puid. Täitsa teistmoodi ikka. Ja siis veel see, et see puit on mega kõva. Tõesti, nagu kivi!

Söögi alla ja peale=) Raide lahesopike. Aga aku sai
tühjaks ja raide pilte pole:(

Igaljuhul me eile jõudsime sellisesse linna, nagu Albany.  ütlesin kohe Kaarlile ära, et minu poolest me võiks vabalt siin elada. Selline tore linnake. Mingi 30 000 elanikku. Poed ja elu käb. Autod ja inimesed. Nüüd vb teemegi nii, et elame siin hostelis paar päeva viimaste reisirahade eest, sest nagu alati, neelab reisuke rohem, kui talle on ette nähtud, ja siis on meil vaja ilmselt rutem töö leida. Kui me siia jääme, siis järgmise nädala alguses ma leian endale töö ja Kaarel  samuti! Väga tore linnake on!

Aga reisiga on ikka nii, et pildid ütlevad rohkem, kui.... tuhat sõnaaaa: D  pilte, et tuleks meelde, millest rääkida... Nii meie auto on küll meie kindlus! See on nagu rand! Seal on lihtsalt meeletus koguses liiva. Peaaegu nii, et kui ukse lahti teed, voolab liiv välja! See on siis palgaks selle eest, et oleme iga päev ookeani ääres käinud! Isegi surfamas käisime! JAA, ka mina:D Kuigi vahepeal ma väsisin ära, ja siis lained jälle loksutasid mind nagu kaltsunukku madalas vees, teised kaugel surfasid. Tõesti, ma nii proovisin nende juurde minna, aga siis tuli laine, ja oled seal oma-mai-tea-kahe-meetrise-surfilauaga ja siis laine lihtsalt viib su vähemalt 5 meetrit tagasi ja "alga aga jälle otsast peale!" Aga Kaarel muidugi esimese korraga kohe kõpsti laual püsti. Minul läks ikka paar korda aega...

Nii teeme süüa

Nii... mulle ikka meedivad elusad loomad. Ma lähen hästi elevile, kui saab loomi katsuda. (Siin hostelis on ka koer ja kass, ja neile saab pai teha!=)) Ja ilmselt kui Kaarli jaoks oli surfamine suur asi, siis minu jaoks oli suur asi see, kui tee ääres olid laamad! Ja neile sai lähedale minna ja pai teha! Või kui ühes rannas elasid rai-kalad ja neid sai silitada! Kaarel väga minu meelest ei ole selline "Hõissa-lähme-võõraid-loomakesi-kohe-silitama!" aga mina selle eest olen. Vahel ma pean teda lausa manguma, et ta ka tuleks. Näiteks, kui suuri raisid sai silitada. No tõesti osad olid nagu ligi 2 meetrse tiivaulatusega! Nad tulid randa kambaga, sest vahel nad said sealt süüa! No igaljuhul olin mina kohe kõpsti neid silimas, aga Kaarlit ma pidin manguma, et ta ka tuleks!Aga siis ta tuli, ja puutus ära

 ja minu arust oli tal hea meel.=) Nad on imepehmed, sellised kohevad a natuke limased aga üldse mitte ebameeldivad. Aga üritus, mis pekki läks oli delfiinivaatlus. Mitteärilisel eesmärgil tegutsev ühing siis pakkus võimalust maksta raha, et saad randa minna vaatama, et kas näed delfiine. Kassas oldi jutuga, et nad tõesti võivad tulla, et tavaliselt nad enne kella 12 tulevad, aga no midagi. See ei läinud korda, nii, et delfiine ma pole veel näinud. Ja vaaladel "pole hooaeg". A ja muidugi Kaarli pildistamisoskus. Laamadest on mul pakkuda ainult selliseid pilte, kus laamad on tagurpidi, VÕI võõra naisega (mina natuke eemal olin nunnu ja silitasin ühte laamat) ja rai-kaladest pole ka pilti, sest aku sa tühjaks. :D

Uskuge, ma olen pildist natuke
vasakul pool, silitan seda tumedat laamat.

ok... No selle tõttu ma olingi raide üle väga rõõmus... ja laamade. 

Kõige uhkem magustoit ja vein.

Muidugi, kui ma siin veel pilte vaatan, siis ookeani vaated söögi alla ja söögi peale. Käisime veel kayakitamas, mis oli suht igav, kuigi pildi pealt tundub lahe, ja sis käisime Margaret Riveris wine tastingul. See on selline veiniregioon, et kui autoga sõidad, siis mõlemal pool teed on viinamarja kasvandused ja igale poole võid sisse sõita ja siis antakse veini maitsta. Ja ühes kohas me ostsime pärast veel magustoitu ja veini ka. See oli minu elu kõige uhkem magustoit. Pavlova. Aa a HUla-BUla- baaris käisime kaa. Seal sain enda uhkeima kokteili!

Ja lõbustuspargis käisime kaa. Praegu siin piltide pealt vaatasin. Selline vee- ja lõbustuspark nagu. Mina muidugi arvasin, et olen mega kõva käsi lõbustuspargis. Seal oli mingi selline atraktsioon mis põhimõtteliselt sind  igat pidi keerutab nagu tsentrifuug ja siis käib veel ise kaa ringi. Eniveis,mulle tundus see meeletult lõbus. Kaarlile alguses mitte. Ma siis mangusin, et "lähme, lähme, kui sina ei tule siis ma lähen üksi!Ja see on nii lõbuuuuus!:D) No ja muidugi ta tuli.

 Kui see masin tööle pandi, siis mina tahtsin kohe maha. Ja suur osa ülejäänud päevast ja õhtust oli mul "süda paha" - asi, millega Kaarel ilmselt varem pole väga kokku puutunud  ja siis teda ajab natuke närvi, kui minul on süda paha:D Aga kokkuvõttes tegi see minul südame pahaks, ja Kaarel nagu nautis seda rohkemgi kui mina:D

      

Meie kodu- pakendite pidu!

Aga autoga oleme küll igal pool maganud, Nüüd oleme juba trahvi ka saanud, sest igal pool nimelt autos magada ei või. Meil on väike gaasiplii ka ostetud ja kastrul, ise teeme süüa. Meie auto ON ilma kahtlusteta nagu maja ratastel.

Ma paar ööd tagasi nägin Heiki Nabi (maadleja) naist unes, käis  seal mingitel atleedivõistlustel (elu24 hoiab ikka kõigega kursis :D) ja siis ta motiveeris mind unes trenni tegema hakkama... :D Ma lähen siis täna jooksma. Üle saja aasta. Oi seda piimhappepidu homme! 

Nüüd ongi õige aeg Veikot tervitada, ja soovida talle ilusaid unenägusid! (Seda blogi loetakse nimelt Veikole unejutuks:DJa ikka kõiki ja kõike tervitaks!

Vanaema ka!

Kaarel ütles, et ta teeb mõne postituse mõni päev. Mis siis muud, kui jääge lainele:D

Kallid-mallid- hiire-kallid!

Hõissa!

Hõissa, hõissa ja Hurraa-raa-raa!

Hommikusöök

Täna on siis see kauaoodatud päev, kui me siit kõnnumaalt ja kolkast ära lähme. Algab meie maailma ägedaim tripp, mis on nii lõbus, täis põnevaid seikluseid ja lisaks me saame terve tripi jooksul veel hästi läbi ka! ( see juba tehti mulle selgeks, et see sõltub ikka sellest, et mina pean lihtsalt normaalne olema ja siis see ongi võimalik :D)

Võiks ju arvata, et mina nagu tubli mesilane tiirutan mööda maja ja kõik on pakitud ja olen klaar ja Kaarel tassib veel viimaseid asjakesi meie puhta ja läikiva auto peale ja sõit võiks alata... Aga, aga, aga :D 

Ma ärkasin üles, sest mule on normikas olla. Kaarel veel lebab voodis, ja pole seda nägu, et niipea üles tulla. KÕIK asjad on laiali ja seda, et me täna siit ära lähme näitab vaid kolm tühja kasti toanurgas. Eile olime roadhouses nagu viimasel õhtul ja siis täna on natuke halb meil=) Sellised seosed siis...

Mis muidu?

Hobused ja eeslid

Täna algab tripp. Essa plaan on minna Perthi,  mina saakisn endale pika kleidi osta. Edasiseid kindlaid plaane reisi jooksul väga pole :D  No marsruut on lõunasse ja siis ida poole- linnad on nagu paigas. Ja ilmselt lõpetame seal, kuhu Kaarel töö saab. Aga sellele veel ei taha mõelda, sest "küll saab!" praegu on see elevus, et esimene suurem peatükk on läbi! Lõuna pool pidi loodus ka teine olema. Isegi roheline ja värki. PÄÄRIS hea vaheldus kuivadele kõnnumaadele, hallidele kaapivatele lammastele ja punasele tolmule.

UUS LOOMAKE: Hästi läks. Tatsasime paljajalu siis ringi maja ees -seal,  kus me ikka pea igal öösel poolunes koperdame enamasti paljajalu wc-sse. Ja seal ta oli. Suht pime oli ka, ja siis Kaarel moblaga näitas valgust, et "Krissu tule vaata, seda elukat me polegi veel näinud!" Ja ütleme nii, et seal ta oli. Täpselt nagu filmis. ehk suure tikutopsi pikkune, aga siiski täiesti klassikaline... Skorpion! Päris ära ehmatas, ma nagu ei arvanud, et nad siin on, või et nad üldse kuskil vabalt on- pigem elavad nad filmides või akvaariumis. Vist on piiratud mõtlemine :D aga tõesti, sellisel hetkel lihtsalt avastad, et polegi väga mõelnud nii, et ta võiks kuskil mujal olla . Eriti veel sinu pühal territooriumil.

Mina ja Pat!Minu ja Karla vaieldamatu lemmik.
Kõige lõbusam vanamees, keda olen kohanud!
(eriti purjakil olekus=))

Ma siis võtsin pulga, et teda sorkida, et ikka näha, kuidas see uus loom liigub (Kus see mõistus küll tuleb aga no sellekski, et teile rääkida, kuidas ta siis liikus :D) Ja nii põnev oli. (Mul on vist vajadus alati järgi uurida, kuidas mingi loom liigub) Ühesõnaga ta liikus nagu filmis, nagu robot. Edasi- tagasi tõk-tõk-tõk-tõk-tõk. Jalad ja käed (:D) käisid mega sujuvalt ja ta nagu libises! Ja see astel oli ikka nii, et saaks virutada. Aga ta oli küll väga kannatlik isend, sest ta küll agressiivne polnud. Tahtis hoopis ära joosta, aga kui mina muidugi tajusin, et ta liiga ei tee, siis ma veelgi enam tahtsin uurida, et ooo, mis saab. Aga lõpuks ma tokiga tõukasin teda, kuni ta maja alla läks. Mida ei näe, seda pole olemas:D  Põranda all on siis muidu skorpionid, redbackid( need  ämblikud, kes võivad tappa) ja bobtailid.

Issi, need ongi need
 uued-jubedad-aga-mulle-meeldivad-stiili-prillid, ju!
=)

GERDALE ja ÜLLELE maiuspala : Kirjutaksin kohe eralaldi peatüki, kuna te nii kardate ämblikke. Nimelt, siis kui ma koristasin erinevates majades, siis minu ülesandeks oli ämblikuvõrke ära pühkida. Selle jaoks on siin maal kohe spetsiaalsed ümarad ja kohevad harjakesed, mis on pika pika varrega. Ja sii sellega pühid lagesid. Küünitad ja pühid, vehid ja silid. Ja siis kukuvad osad ämblikud  ja nende võrgud lihtsalt alla sulle peale. Enamasti need klassikalised koibikud. Kui ma seda tegin, siis oli küll hea meel, et ma neid ei karda väga. Ma kujutasin ette, kuidas teie seda teeksite kiljudes, ja tundsin ennast eriti vaprana :D

Eelmine pühapäev käisime mingis kloostris, kus nad kasvatavad oliive ja teevad veini. Siin on see nagu mingi mega suur asi. 1862 tulid mingid kaks Hispaania munka ja lõid asustuse siia. Aga mind jättis kuidagi külmaks. Aga siis on see nagu mega vau, et oo kui vana asustus.

Leiutajate majarahvas kolis sisse!

Aga ausalt väga muud uudist pole, aga kohe ilmselt hakkab tekkima,  Kaarel kunagi ärkab. Eks  ma siis proovin ka kätte võtta, ja korragi midagi kirjutada, ja proovin Kaarlit tagasi hoida, et ta lobapidamatus blogi liiga üheülbaliseks ei teeks=)

Ehk siis teiste sõnadega, loodame siin praegu kõik koos, et ka Kaarel kunagi midagi kirjutab. Aga praegu ta magab :D 

Jääme siis kenasti kõik järgmiseid postitusi ootama- see ju tähendab seda, et vahepeal ON midagi juhtunud, millest kirjutada :D

Ajan Kaarli üles varsti!Käisin just võtsin ta mobla, et teile pilte laadida, magas küll, nagu inglikene=)

Tsau, ja kallid!

Kuulsin, et kevad hiilib... Veab teil!:)

HEAD AEGA PUNASED KRUUSATEED KÕNNUMAA!=)