Krissu jutt:
Minu esimene sissekanne. Kaarel on teises toas, saab auto ostmise infot. Nii- Austraalia... Esimene asi, mis silma hakkas, on, et kõik inimesed on kuidagi lihtsad. Inglismaal oli nagu rohkem üles vuntsitud inimesi, siin on nagu rohkem savi. Ilm on praegu selline, nagu Eesti suvi. tuuline ja vahepeal on soe, vahepeal külm. Need eestlased, kes koha peal siin elavad, ütlevad et no niii halb ilm on, et õudne lausa. Eelmine nädalavahetus oli 34 kraadi sooja. Elame kahe Eestlase juures- paarike, u. 26 aastased. Nad on siin elanud 2 aastat- neil on uus üürimaja, mööbel, kaks autot ja nad käivad mõlemad poole kohaga tööl. Okei nagu =D
Täna käisime esimest korda linnas. Mina muidugi rõõmsalt panin lühikesed püksid ja lühikeste varukatega pluusi, et no tere lõunamaa ja kuumus. Kaarel veel kunagi ütles, et veame kihla, et sul on Austraalias ka külm, nagu ma oleks mingi eriti totakas riietuja. Hoidsin siis ennast tagasi, et mitte kogu aeg vinguda, et külm on :)
Loen siin praegu seda juttu ja mulle tundub et nii igav on see jutt! Midagi sõbrannadele siis=D Hommikul mina ärkasin üles ja no mega emotsiooni torm käis minust üle- ma nägin öösel mingeid imelikke unesid, et Eesti on ikka see kõige parem ja mina olen reetur ja ala peaksin kohe tagasi minema ja meil läheb siin kõik raudselt halvasti. Ja mina muidugi hakkasin kohe nutma, et omaigaad, mis nüüd saab ja olin emo. Ja muidugi ükski asi polnud seljas ilus ja juuksed on imelikud ja näonahk ketendab ja näokreemi pole ja Kaarli seljas on kõik asjad ilusad ja minul pole mitte midagi selga panna ja nii edasi ja nii edasi. Mida veel??? Ma mõtlesin, et see enam ei lähegi üle, aga asi oli vist selles pagana ajavahes ja liiga pikas tudus, mis sassi ajas kõik. Aga sai hoopis nii, et läksime linna ja see emotsioonimeri läks Kaarli abiga üle... klassika.
Nii... hinnad tunduvad siin ikka sajaga kallid. Praegu vähemalt küll. Osad lambi asjad on odavad- mingid puuviljad ja juurviljad, mille hooaeg on. JA PORGANDID- nad maitsevad nagu mai tea misasjad- nii magusad ja head. Riided on ka odavad, aga seda siis, kui Ausi kohast palka saad. Minu loogika kohaselt on nii, et kui sa saad Eestis Nt 5 € palka tunnis, siis 2 eurone pluus on ju sinu jaoks täiega odav. Kui sa saad siin tunnis 20 dollarit, siis 5 dollarine pluus on täiega odav. Kui aga Eesti palga järgi siin vaatad, siis on ikka kallis suht.
Linn on äge- kesklinnas on jalakäijate ala- alleed ja väiksed poed. Inimesed on sõbralikud, aga eestlaste jaoks on imelik, kui mingi lambi müüja küsib, et kuidas sul täna läheb... Kohatu nagu. Vastad, et hästi ja kuidas sinul, nagu kotiks...Aga tegelt on kõigil suva. Vast harjub ära =D
Mammule ja Annaliisale: Värvisin küüned sätendavaks- 4 kihti, aga pidin kõik maha võtma, sest üks läks sassi=)
Ostsme täna mulle (meie heaolu nimel) näokreemi, adapteri, ja sim kaardi. meie Ausi number on
Paneme mõned pildid ka üles, aga minus tänaseid pilte ei saa, sest mul oli halvajuuksepäev.
Kaarli jutt:
Krissu arvas, et ma pean ka siia midagi kirjutama. Aga täna ei ole vist seda vaimu väga peal, eks siis kirjutan pikemalt kui vaim tuleb. OK muidu on lugu selline, et Inglismaa oli nagu oli. :) Birmingham oli selline tore ja väsinud tööstuslinn industriaalajastust oma nunnu inglise arhitektuuriga. London: palju rahvast, väsitav, poed, poed, poed (ilmselt oli asi giidis). Tegelt meeldis (arhitektuur üli kõvv) ja võiks tagasi minna, poole päevaga ei jõua väga palju vaadata. Reisi üks olulisemaid sündmusi oli muidugi lendamine, esimest korda pardal. ropsima ei hakanud. Tundub, et austraalias on elu nagu lilleke siis kui sul joppab. Töö leidmine ja seal töötamine kujuneb ilmselt minu jaoks veits keeruliseks kuna võin oma lobapidamatuse ja perfektse keeleoskusega tööandija lihtsalt surnuks rääkida. Täna oli meil perekonnas veits stressi ka, kerge paanika, et kuhu me nüüd sattunud oleme ja mis meist edasi saab. Aga ma ei tea ka mis saab, loodan, et Krissu suudab meile töö kuskilt välja rääkida, sest mina otsustasin välismmaalastega mitte suhelda. kui tööd ei saa siis tuleb ilmselt mega käbe pankrott. Nüüd peab hakkama autot otsima, et saaks linnast välja kuhugi kolkasse tööle minna. Linnast välja tähendab siin ilmselt mingi paarsott kilomeetrit. Krissu tahtis, et ma võtaks veel sõna tema tänastest toimetustest. Põhimõtteliselt oli asi lihtne, lasi jonni endast välja, et pole riideid, kreemi, juukseid, näokreemi ja sadat asja veel. Ja üldse Eestis on parem. Aga peale seda kui ta oli endale ostnud maailma kõige niisutavama näokreemi muutus kõik, ainult peavalu see kreem ära ei võtnud. Okei vähem mula ja rohkem tegusid, homme tööd ja autot otsima, loodame, et joppab... A muidu on tsill!
Olge mõnusad !
